Rubriik: Nädalaülevaade

Tai köögi sõnastik

Üsna õigel ajal ilmus artikkel Tai roogade sõnavaraga. Muuhulgas märgitakse: “Rinne sõnul ei pea Tai toitu kartma ka need, kes vürtsika toiduga harjunud ei ole. „Tais öeldakse naljatamisi, et kui toit on liiga vürtsikas, siis söö lihtsalt edasi,“ ütleb ta. „Eestis soovitaksin selles olukorras siiski klaasi piima kõrvale võtta.“”
Siit saab veel lisa uudistada.

Ämbliku urgu: kuidas Austraalia filmitegija tegi AI abil võimatu dokfilmi 

Selles artiklis kirjutab Kelly Burke Austraalia digikunstnikust Jodie Heenanist, kelle täielikult AI-ga tehtud “loodusdokumentaal” Guardians of the Burrow – lugu Amazonase tarantlist ja pisikesest suminakonnast – võitis auhinna rahvusvahelisel Omni AI-filmifestivalil. Heenani põhiargument on, et AI näitab võimatut: väidetavalt pole keegi seda ämbliku-konna suhet metsikult jäädvustanud, sest kogu tegevus toimub urus, kuhu kaamerad ei ulatu. Tegelikult ei pea see paika – teadlased on täpilise suminakonna ja tarantli mutualismi Peruus tegelikult pildistanud ja aastakümneid uurinud, nii et loo keskne “esmakordselt” ei täpne. Teine intervjueeritav, kanadalane Robert Gaudette, võrdleb AI-d CGI tulekuga ja lubab, et kadunud töökohtade asemele tekib uusi, nagu Marveli filmide 300–400-pealised meeskonnad – analoogia, mis kõlab veenvalt, aga tõestab vähem kui esmapilgul paistab. Artiklis on toredad lingid ämblikufilmi lõikudele.

Popcorni lühiajalugu

The Conversation’i artiklis “A brief history of popcorn” väidetaks, kuidas popkorn – üks vanimaid snäkke, mille jälgi on Peruust leitud umbes 6700 aasta tagant – sai kino lahutamatuks kaaslaseks pigem raha kui maitse tõttu. Charles Cretorsi aurumasin (1885, esitletud Chicago maailmanäitusel 1893) tõi popkorni laadaplatsilt saali, kus seda esmalt põlati kui lärmakat madalkultuuri; helifilm maskeeris krõmpsu ja Teise maailmasõja suhkrunormeerimine tegi magusatele näksidele lõpu, mille peale popkorni tarbimine loo väitel kolmekordistus. Loo kandev, kuid allikastamata arv on ka üle 70% kasumimarginaal – tegelikult on neid arvestusi teisigi. Kõige sisukam õppetund on hoopis metoodiline: kui popkultuuri ajalugu pakub sellist sujuvat “üht põhjust” ja kutsub sind jagatud tundesse (“kodus pole see lihtsalt sama”), tasub küsida, kelle ajalugu siin universaalseks tehakse?

Haridusminister Kristina Kallase TEDx Talk

Kristina Kallase inglisekeelne 6. juuli 2026. a TEDx Talk keskendub TI ja õppimise vahekorrale. Ma teen siin erandi ja selle esitluse sisu ei kommenteeri, sest see väärib vahetut kuulamist kõikidel, kes on haridusest ja kognitiivsetest protsessidest huvitatud.
Ääremärkusena siiski märgin, et mulle tundub, et nii aruka jutuga haridusministri üle võiks rõõmustada.

Mõttevahetus selle üle, miks ROK lubas Venemaa tagasi olümpiale

Siin on vahelduseks üks erutelu – mitte ainult hinnangud – Venemaa tagasivõtmisest olümpialiikumisse juba LosAngelese mängudel. Videos käiakse välja huvitav alternatiivne kontseptsioon – kui olümpiamängudelt eemaldataks täielikult kõik riigilipud ja -hümnid, aitaks see viia fookuse tagasi algsele olümpiaideele ehk sportlastevahelisele, mitte riikidevahelisele võistlusele.
ROK otsustas lubada Venemaa sportlased tagasi olümpiamängudele väites, et süütuidsportlasi ei tohiks poliitikute otsuste eest karistada. Eksperdid ja ukrainlased on aga otsuse peale nördinud, sest tegelikkuses pole Venemaa sõda ega riiklikud dopinguskandaalid kuhugi kadunud ning tagasikutsumise tegelikud põhjused on varjatud. Lisaks rõhutatakse, et autoritaarsed riigid kasutavad sporti alatasa ära vägivalla ja natsionalistliku propagandana, mis muudab spordi ja poliitika eraldamise võimatuks. Seega seisab maailm raske dilemma ees: kuigi sportlaste eemalejätmine tundub isiklikul tasandil ebaõiglane, on see sageli ainus viis avaldada survet agressiivsele riigisüsteemile, mis muidu jääks puutumatuks.

Marques Brownlee pakub siin videos väga kõrge valiteediga sisu ja vormi

Seda Marques Brownlee videot tasub vaadata vähemalt kahel põhjusel: (1) sisu on esmaklassiline poolt ja vastu arutlus sellest, kuidas Apple tehisintellekti-küsimuses hakkama on saanud ning (2) tehniline teostus on selline, mis pakun ühtaegu naudingut ja inspiratsiooni.

Tagasi kodus.

Lapsed on jälle kodus. 46 nädalat “Märkmeid kodumaalt” on esialgse eesmärgi osaliselt täitnud.

Ema ja tütar – kaks esseed samas küsimuses

Selles Fortune’i arvamusloos kirjutavad Syndio tegevjuht Maria Colacurcio ja tema 19-aastane tütar Sofia Frei, Dartmouthi esmakursuslane, kaks eraldiseisvat esseed sama tehnoloogia kahest otsast. Ema ütleb, et AI-agendid, mille ta aasta jooksul ehitas, teevad ta “kolm korda võimekamaks juhiks” – kuid tunnistab, et tunneb sama tõmmet käib-kah vastuse poole, mille eest hoiatab. Tütar vastab teisest nurgast: tema põlvkonna mure pole, et masinad muutuvad targemaks, vaid et “mugavus muutub olulisemaks kui pingutus” – õppimine, loovus ja suhted nõuavad hõõrdumist, mida AI kaotab. On huvitav, et ema, kes ohtude eest hoiatab, juhib firmat, mis AI-otsustustarkvara müüb – see ei tühista tema muret, kuid tasub küsida, kes tõmbab joont “hea” ja “halva” AI vahele. Kõige ausam koht loos on see, kus tütar tunnistab: osa tema hirmust võib lihtsalt olla hirm muutuse ees – ja siiski jääb tema küsimus püsima. Kui vaatan meie igapäevaelu – sh kodus ja tööl -, siis torkab silma, et üldiselt jääb märkamata, et võrreldakse võrreldamatuid. Vanemaealistel, kes on harjunud n-ö käsitööd tegema, võib AI tõesti tootlikkust tõsta ning käib-kah-mõtteviis jätab palju kasulikku saavutamata. Samas on neil, sageli nooremaealistel, kes ei ole pidanud n-ö käsitööd tegema, reaalne oht jääda ilma püsivaks pingutuseks vajalikest oskustest (kuniks tekib reaalne vajadus) ning neil puudub sisemine orientiir, mille järgi kvaliteeti mõõta.

Juulist rakendub kolmandatest riikidest tellitud väikesaadetistele tollimaks

“Väikesaadetised on pakid, mille väärtus ei ületa 150 eurot. Sellest suurema väärtusega saadetised olid tollimaksustatud juba varasemalt ning nende puhul oleneb tollimaksu suurus kaubast.” Igaks juhuks võiks seda lugu lugeda. Kuigi on arusaadav, et see kõik ei jää meelde, siis tellimisel võib meenuda, et “mida … kusagil oli” ja siis saab igaks juhuks kontrollida, kas selle konkreetse ostuga on kõik ikka õige.

Jahutuslõhe?!

Siin on üks huvitav tekst, kus tõstetakse esile meile veel tavapärast ja sageli isegi rahulolematuse aluseks olevat eluks vajalikku aspekti, mille teisest otsast – kuumus – räägitakse järjest enam.
Nimelt väidetakse, et Inglismaal on tekkimas jahutuslõhe: konditsioneeri kasutab suvel vaid 4,3% majapidamistest, ent see madal keskmine peidab teravat ebavõrdsust. Kõige jõukamad kodud kasutavad jahutust üle kahe korra sagedamini kui vaeseimad, ja kodust töötajatel on konditsioneer 42% tõenäolisemalt – kuid kõige haavatavamad, näiteks eakad ja üksikvanemad, jäävad sageli ilma. Autor hoiatab uue nähtuse eest, mida ta nimetab suviseks kütteostuvõimetuseks – olukord, kus pere peab valima jaheda kodu ja taskukohase elektriarve vahel. Karm värk.

Smuuti – mitte igasugune! – on pikema ja kvaliteetsema elu tagamisel kasulik abiline

Selles videos selgitab Dr. Rhonda Patrick, et igapäevased valikud ehk elustiil ja toitumine määravad koguni 80% sellest, kui kaua ja tervelt me elame. Üks lihtsamaid viise oma aju ja keha toetamiseks on juua iga päev smuutit, mis sisaldab ohtralt rohelist (nagu lehtkapsas) ja marju (nagu mustikad). Smuutit tehes tuleks aga banaani asemel kasutada avokaadot, sest banaan hävitab marjade kasulikud ained, samas kui avokaados olev rasv aitab rohelisest taimest vitamiine kordades paremini omastada. Jooki tasub lisada ka spetsiaalseid kiudaineid, mis toidavad kõhubaktereid ja aitavad kehal vabaneda sinna kogunenud kahjulikest keskkonnakemikaalidest. Mikroplastist hoidumiseks oleks hea kasutada klaasist blenderit.
NB! Viie tervisliku harjumuse – tervislik toitumine, mittesuitsetamine, 3,5 tundi liikumist nädalas, alkoholi piiramine ja normaalkaalu hoidmine – omaksvõtt 50. eluaastaks võib pikendada eluiga 12–14 aasta võrra!

Tippsportlaste vaated edule ja elule

Selles videos selgitab Novak Djokovic, et tõeline edu ei seisne võitmises, vaid soovis kasutada oma tegevust platvormina pidevaks enesearenguks ja oma füüsiliste ning vaimsete piiride nihutamiseks. Ta rõhutab, et püsivate muutuste tegemiseks on vajalik toetav keskkond, mis aitab raskuste kiuste uutele harjumustele kindlaks jääda. Kõige väärtuslikumad õppetunnid ja edasiviiv jõud peituvad aga just valusate tagasilöökide ning vigade ausas analüüsimises, mis aitab tulevikus paremaid otsuseid teha. Spordi suur populaarsus tulenebki sellest, et see peegeldab inimeste igapäevaseid sisemisi võitlusi – iga mäng on justkui lühike versioon elust koos oma hirmude, kahtluste ja tõusude-mõõnadega. Ta rõhutab, et loovuse ja vaimse tervise huvides on meil kõigil vaja õppida taluma igavust ning olema oma mõtetega üksi, ilma et me end pidevalt nutiseadmetega hajutaksime. 

Kuumalaine Euroopas

Päris mööda vaadata suvisest kliimaküsimusest nagu ei tahaks, kuigi see on mitmendat aastat “uus”. Selles BBC artiklis väidetakse, et Prantsusmaal on alates neljapäevast kuumalainega seotud uppumistes hukkunud 40 inimest – nende seas 13-aastane tüdruk, kes läks perega Seine’i jõkke ujuma, kuigi ei osanud ujuda. Kuumus on erakordne: Prantsusmaa elas üle oma kuumima juunipäeva (keskmine 29,8 °C), Hispaanias mõõdeti kuni 45 °C ja Golfechi tuumajaam tuli seisata, sest Garonne’i jõe vesi läks reaktorite jahutamiseks liiga soojaks. Muidugi tulem märkida, et artikkel loeb kokku “kuumalainega seotud” uppumisi, eraldamata, kui paljud neist on otseselt kuumusest tingitud ja kui paljud juhtuksid igal soojal suvel, mil rohkem inimesi vette läheb, st “seotud” ei tähenda alati “põhjustatud”. Hea uudislugu paneb numbrid konteksti; siin jääb lugejal endal küsida, kui palju inimesi upub tavalisel juuninädalal, et mõista, kas 40 on erakordne tõus või kurb hooajaline norm.

Hollandlased võitlevad kuumusega oma elukeskkonda ümber disainides

Selles The Guardiani loos räägitakse, kuidas Holland kohaneb üha kuumemate suvedega – riik käivitas riikliku kuumalaineplaani ja Amsterdami terviseamet soovitab inimestel riputada kardinad väljapoole akent, et päike majja ei pääseks. Loogika tugineb lihtsale füüsikale: kui päike akent ei puuduta, kandub majja vähem soojust. Loos öeldakse, et ainuüksi Amsterdamis sureb igal aastal 110 inimest kuumuse tõttu ja see arv võivat tulevikus tõusta kuni 600-ni, mistõttu eksperdid soovitavad konditsioneeri asemel varjutamist ja haljastust – pargid, puud, isegi mobiilsed “džungliplokid”. Pangaökonomist lisab majandusliku vaatenurga: unetu öö maksvat ühiskonnale ligi 200 eurot. 

Lindude keel on dekodeeritud!

OK, liialdasin. See käib vist “ainult” ühe liigi kohta. Ian Sample kirjutab selles The Guardiani loos, kuidas Berkeley teadlane Julie Elie võitis 100 000 dollari suuruse Coller-Dolittle’i auhinna sebra-amadiini — väikese Austraalia laululinnu — häälitsuste lahtimuukimise eest. Üle kümne aasta vaatlusi ja masinõpet kasutades kaardistas ta linnu 11 põhihäälitsust ja näitas huvitava katsega, kus linnud said nupuvajutusega tüütud häälitsused vahele jätta (umbes nagu sotsiaalmeedias videote kerimine), et linnud ajavad segamini pigem sama tähendusega kui sama kõlaga häälitsusi. Tähelepanuväärne on see, kes lindude keelest millise kindlusega räägib: rahastajast miljardär Jeremy Coller on veendunud, et “koodi murrame 2030. aastaks”, samas kui žürii esimees Yossi Yovel möönab, et tagasi-edasi suhtluseni on veel pikk tee. 

Elon Musk on liiga rikas, sest – nagu teadis Platon – see on oht klassidevaheliseks võitluseks

The New York Timesi arvamusloos väidab politoloogiaprofessor David Lay Williams, et mure ülirikaste pärast pole sugugi uus – selle sõnastas juba Platon 2400 aastat tagasi. Kõigist Muski varanduse mõõtmise viisidest (näiteks et 100-dollariste virn ulatuks 679 miili kõrgusele) kõnetas autorit ja inspireeris kirjutama The Timesi arvutus, et Muski netoväärtus on viis miljonit korda suurem kui keskmisel Ameerika perel. Selle kõrvale asetab ta Platoni “Seadustes” pakutud reegli: õitsvas riigis ei tohiks keegi omada üle nelja korra rohkem kui kõige vaesem kodanik – neli korda, mitte viis miljonit. Platon ei mõelnud seda tühjalt kohalt: tema kodulinna Ateenat raputasid nooruses klassipõhised kodusõjad, ja ebavõrdsus polnud talle moraalne pisiasi, vaid riigi lõhenemise oht. NB! Ma siiski pean märkima, et nagu Karl Popper veenvalt näitas, oli Platon siiski totalitaarse ühiskonnakorralduse apologeet, arvates, et igaüks peaks “jääma oma liistude juurde” (=vaesed peavad vaesed olema; valitsejad peavad valitsema, jne). 

Meile siin nähtamatud pudelikaelad

Kriide ja nende eri faaside ajastul on huvitav jälgida võimalikke uusi koldeid. Siin on DW News lugu ühest Hiinale olulisest laevateest. Malacca väin on Aasia ja Euroopa vaheline kitsas meretee, mis on maailmakaubanduse ja naftatranspordi üks olulisemaid tuiksooni. Hiina majandus sõltub sellest teest nii palju, et väina sulgemine tekitaks neile korvamatu kriisi, mida tuntakse “Malacca dilemmana”. Kuigi näiteks USA-l võiks tekkida sõjalise konflikti korral kiusatus survestada seda teed blokeerima, takistavad seda rahvusvahelised seadused ja hirm laastava ülemaailmse majanduskahju ees, mis tabaks kõiki osapooli. Niisiis on diplomaatia elutähtis tagamaks rahu ja vaba kaubandust, sest sellise pudelikaela kinnipanemine tooks tõsise tagasilöögi kogu maailma majandusele.

Viis mõistet, mida võiks AI-ajastul teada

Siit videost saad teada, tavalise keelemudeli muutmine iseseisvalt tegutsevaks tehisintellekti “agendiks” nõuab selle ümber ehitatud juhiste ja protokollide kihti, mis suunab agendi käitumist, suhtlust ja ressursside jaotamist.

Viis peamist mõistet ja õpikohta:

• Subagents (alamagendid) – peaagendi poolt loodud väiksemad abiagendid, mis luuakse konkreetse suure või paralleelse ülesande (näiteks 500 faili lugemise) jaoks. Alamagendid teevad iseseisvalt töö ära ja tagastavad tulemuse, hoides nii peaagendi töömälu puhtana
• agents.md – projektipõhine tekstifail, mis sarnaneb tavalisele Readme failile, kuid on loodud tehisintellekti jaoks. See asub projekti juurkaustas ja ütleb agendile, milliseid käsklusi ja reegleid konkreetses töökeskkonnas järgida.
• Agent skill (agendi oskus) – spetsiaalne failide ja skriptide kaust kindla ülesande (näiteks PowerPointi esitluse loomise) tegemiseks. See laetakse agendi “kontekstiaknasse” ehk töömällu vaid siis, kui kasutaja ülesanne seda otseselt nõuab, säästes sellega agendi ressurssi teiste asjade jaoks.
• MCP (Model Context Protocol) – avatud standard, mis toimib justkui universaalne adapter. See võimaldab agendil suhelda väliste programmide, andmebaaside ja tööriistadega (nt Notion), ilma et iga programmi jaoks peaks ehitama eraldi keerulise ühenduse.
• A2A (Agent to Agent) – avatud protokoll, mille abil saavad erineva fookusega agendid (näiteks hanke- ja finantsagent) omavahel suhelda. Nad loevad üksteise “agendikaarte”, et mõista teiste võimekusi ja neile tööd delegeerida.

Hea käitumise seadus

Pühapäevasel Signali-vestlusel tuli meil muuhulgas jutuks immigratsiooniproblemaatika. Rootsi probleemid immigrantidega on ka meile teada. Sestap jagan seda artiklit. Reuters kirjutab, et Rootsi parlament võttis 15. juunil vastu nn hea käitumise seaduse, mis lubab võimudel immigrantide elamislube tühistada “halva käitumise” pärast – näiteks tasumata võlgade, deklareerimata töö või äärmusorganisatsioonidega sidemete tõttu. Kummaline ja vaieldav on see, et seadus kehtib tagasiulatuvalt ka juba antud lubadele, kuid ei täpsusta, millised käitumised täpselt lubamatud on. Stockholmi õiguskaitserühm Civil Rights Defenders hoiatab, et seadus jätab inimesed teadmatusse, mida nende vastu kasutada võidakse, ja õõnestab võrdsust seaduse ees. Valitsus, kes võitis 2022. aasta valimised lubadusega rännet piirata, peab sammu õigustatuks – rändeminister Johan Forssell ütles, et kes ei pinguta õigesti käituda, ei tohiks loota, et saab riiki jääda. See on üks huvitav olukord, mis ühest küljest on arusaadav – igaühel peaks oma kodus olema õigus määrata, missugune käitumine on sobiv – ja teisalt jälle tekitab küsimuse, et kui riik hakkab karistama käitumise eest, mida pole süüteoks tunnistatud, siis kes otsustab, mis on “õige”.

Mälutreening on lihtne ja väga vajalik

Siin vahelduseks üks taskuhääling, kus neljakordne USA mälušempion Nelson Dellis oma kogemust, kuidas ta treenis oma täiesti tavalisest mälust maailmatasemel mälu.
Selle taskuhäälingu episoodi peamine sõnum on see, et hiilgav mälu on treenitav oskus, mitte vaid kaasasündinud talent. Neljakordne USA mälušempion Nelson Dellis kinnitab, et ta sündis täiesti tavalise mäluga ning igaüks võib tema mälutehnikad ja -trikid selgeks õppida.
Vaatasin tema loomingut veid mujaltki ja lisan siia eestindatud näited mälu treenisest.

1. Mälupalee (Method of Loci)

• Kuidas töötab – sa seod meeldejäetavad asjad, faktid või teemad mõne sulle väga tuttava füüsilise ruumiga (näiteks oma koduga) ja paigutad need vaimselt erinevatesse kohtadesse mööda kindlat teekonda.
• Näide – sul on vaja meelde jätta poenimekiri (õunad, piim, leib). Kujuta ette oma teekonda välisuksest kööki. Kujutle, et välisukse lingi küljes ripub hiiglaslik õun, esiku vaibal on voolav piimajõgi ja köögilaua peal istub elusuuruses rääkiv leivapäts. Mida absurdsem pilt, seda paremini see meelde jääb.

2. Tükeldamine (Chunking)

• Kuidas töötab – inimaju suudab lühiajalises mälus korraga hoida vaid piiratud arvu elemente. Tükeldamine tähendab pika infojada jagamist väiksemateks, loogilisteks ja kergemini hallatavateks osadeks.
• Näide – pika numbrijada nagu isikukoodi või telefoninumbri “5551234567” meeldejätmine on numbri haaval väga raske. Tükeldades teed sellest aga rühmad: “555 – 123 – 4567”.

3. Seostamine ja visualiseerimine (eriti nimede jaoks)

• Kuidas töötab – uusi nimesid – mille meeldejätmises on Nelson Dellis püstitanud rekordeid, suutes 15 minutiga meelde jätta 235 nime – on kergem meenutada, kui lood nimest visuaalse, humoorika või isegi veidra seose uue inimese välimusega.
• Näide – kui kohtud kellegagi, kelle nimi on näiteks “Mari Kivi”, siis kujuta talle otsa vaadates ette, kuidas ta sööb suurt punast marja ja hoiab süles rasket kivi. See vaimne visuaalne ankur aitab sul hiljem nägu ja nime palju lihtsamini uuesti kokku viia.

Liberaalse askeesi ummikseis

Selles Sirbis ilmunud loos on vaikivaks eelduseks, et “liberaal” on ühtne, peaaegu monoliitne tegija, kelle väga erinevad positsioonid – Schröderi sotsiaaldemokraatia, Trumpi populism, Eesti konservatiivid, rohepöörde pooldajad – moodustavad ühe sidusa ideoloogia. Teine vaikiv eeldus on see, et kasinuspoliitika ja madala iibe vaheline seos on põhjuslik. Autor väidab, et tänapäeva liberalism on muutnud vasakpoolse tarbimiskriitika omaenda kasinusideoloogiaks – nõuab tavainimeselt säästmist ja püksirihma pingutamist, aga pakub samal ajal ettevõtetele ja pankadele soodustusi. Näiteks toob ta Saksamaa ekspordile rajatud majandusmudeli, mille edu mõõdupuuks on hiiglaslik väliskaubanduse ülejääk – riigist välja müüdud kauba ja sisse ostetud kauba vahe, autori arvutuses 150–250 miljardit eurot aastas – ja mis eeldab, et kodumaine tarbimine hoitakse madalal. Tema sõnul on see mudel nüüd ummikus: Trumpi tollid murdsid usu igavesse vabakaubandusse, lapsi sünnib vähe ja populism tõuseb. Selles loos on huvitav jälgida, kuidas terav arvamuslugu ehitab endale ühe suure vastase, surudes väga erinevad poliitikud ja erakonnad kokku üheainsa “liberaali” mõiste alla – see on sellise žanri (essee) õigus, aga lugejana tasub ise juurde mõelda see pool, kellel autor rääkida ei lase (nt tugeva eelarvedistsipliini pooldaja). Argumente loos jagub; puudu on vastase hääl.

Filosoof Slavoj Žižek kritiseerib lääne akadeemias populaarset dekoloniseerimise käsitlust

Ka see Žižeki lühikommentaar (5 min) sobitub meie eelmisel pühapäeval kõneks olnud immigratsiooniproblemaatika juurde. Slavoj Žižek – “suur paks poiss”, nagu ta ennast siin videos ise nimetab – on karismaatiline ja tal on alati midagi öelda. Siin ta väidab, et praegune läänelik “dekoloniseerimise” trend on probleemne, kuna see maalib endistest asumaadest liiga lihtsustatud ja veatu pildi. Ta toob välja, kuidas mõned arengumaade poliitikud kasutavad kunagist koloniseerimist mugava ettekäändena, et eirata tänapäevaseid väga tõsiseid probleeme (nt massiline vägivald ja vähemuste tagakiusamine). Inimõigusi ning võrdõiguslikkust tembeldatakse sealjuures sageli ekslikult lihtsalt “lääne pealesunnitud väärtusteks”. Žižek rõhutab, et kogu süü veeretamine läänele on tegelikult alandav, sest see võtab kohalikelt inimestelt ära igasuguse iseseisvuse ja vastutuse oma tegude eest. Ta hoiatab poliitkorrektsuse eest, mis võimaldab ajaloolise ülekohtu varjus eirata või õigustada tänapäevaseid kohalikke inimõiguste rikkumisi (sh naistevastast vägivalda või homoseksuaalsuse keelustamist).

Kuigi maailma rahvastik kasvab, on sündimusega kehvasti

Selles Financial Times videoülevaates väidetakse, et viimase kümne aastaga on sündimus üle kogu maailma järsult kukkunud, kuid mitte seetõttu, et inimesed ei tahaks enam lapsi, vaid seepärast, et noored moodustavad varasemast palju vähem paare – vähem naisi saab üldse emaks . Kuigi sageli süüdistatakse majandust ja eluasemete hindu, viitavad teadlased uuele globaalsele peasüüdlasele: nutitelefonidele ja sotsiaalmeediale. Digitaalne maailm on drastiliselt vähendanud noorte näost näkku suhtlemist, loonud ootustele ebarealistlikke standardeid ning rebinud noori mehi ja naisi ideoloogiliselt teineteisest eemale. See eraldatuse ja üksilduse trend teeb sobiva elukaaslase leidmise äärmiselt keeruliseks. Pikemas plaanis ähvardab selline asjade käik tuua kaasa tööjõu kahanemise, majanduslanguse ja ühiskondliku elatustaseme languse. Mul ei ole küll sedalaadi andmestikku, kuid tunnetuslikult on nfovabaduse tingimused tekitanud tõesti väga selge konteksti maailmavaatelisteks lõhedeks, mis “toituvad” sotsiaalmeedia kaudu võimendatud ebarealistlikest standarditest – enam ei eristada ideaalmudelit ja selle võimalikkust reaalses maailmas.

Demokraatiad hakkavad koonduma

Järjest enam kerkib esile arvamusi, mis viitavad soovile luua uusi alliansse. Millal ja millised need olema saavad, seda ei tea, kuid mingi konsolideerumistont on liikvel. Selles kõnes väidab Kanada liberaalist doktorikraadiga peaminister Mark Carney – Francis Xavier High School in Edmonton, he earned a Bachelor of Economics from Harvard University in 1988, followed by a Master of Economics in 1993 and a PhD in Economics in 1995, both from Oxford University -, et meie senine turvaline ja reeglitel põhinev maailmakord on murenemas, kuna majandussidemeid kasutatakse üha enam relvana ning uued tehnoloogiad ja kliimamuutused toovad kaasa täiesti uusi ohte, kus riigid peavad saavutama “strateegilise iseseisvuse”, mis tähendab sõltumatust tänapäeval elutähtsates valdkondades, nagu näiteks kiipide, energia ja ravimite kättesaadavus. Kuna varasem pime majandusliku odavuse tagaajamine on loonud meile ohtlikke sõltuvusi teistest riikidest, tuleb nüüd keskenduda hoopis varustuskindlusele ja turvalisusele. Ükski riik ei suuda seda aga saavutada üksi, mistõttu peavad sarnaste väärtustega piirkonnad (nagu Euroopa ja Kanada) looma tugevaid liite. Nende riikide ühine majanduslik ja tehnoloogiline jõud on maailmas piisavalt suur, et astuda uutele ohtudele vastu ja kaitsta meie vabadusi, sest külma sõja järgne reeglitel põhinev kord on murenemas, rahvusvahelised institutsioonid on nõrgenenud ning senist majanduslikku integratsiooni kasutatakse nüüd relvana.

Kaja Kallaselt jälle silmapaistvalt julge esinemine

Selles videos teeb Kaja Kallas ülevaate Euroopa Liidu kõige põletavamatest välispoliitilistest muredest ja rõhutab, et Euroopa peab hoidma Venemaad range majandusliku ja kultuurilise surve all, kuna sõda Ukrainas kestab ning sõjas osalenud Vene sõdurid on sisse rännates ohuks ka meie endi julgeolekule. Kõige muljetavaldavam ja suurt kõneainet pakkunud aga ka murettekitavam on uus kinnitatud info, et Hiina sõjaväelased õpetavad välja Vene sõdureid, mistõttu peab Euroopa hoolimata kuludest kiiresti vähendama oma majanduslikku sõltuvust Hiinast. Samal ajal püüab Euroopa Liit aktiivselt lahendada Lähis-Ida kriise ning toetada Ukrainat ja Moldovat nende teekonnal Euroopa Liitu. Nende sammude ühine eesmärk on tugevdada Euroopa iseseisvust ja kaitsta demokraatlikke väärtusi globaalsete ohtude eest. NB! Tänaseks (17.06.2026) on ka G7 kohtumiselt tulnud minule üllatavalt tugevad sõnumid Ukraina kaitseks, kuid üle pika aja väga selgete sammude ja hinnangutega Venemaa kohta. 

Sõda ei ole õigluse vältimatu eeltingimus

Selles Sirbis avaldatud Alari Purju intervjuus tippmajandusteadlase Thomas Pikettyga, selgub lohutav tõde: ühiskondlik heaolu ja võrdsus ei pea sündima läbi katastroofide ja sõdade. Piketty viitab, et õiglasem ühiskond saab tekkida vaid teadliku ja pikaajalise “poliitilise pingutuse tulemusel”, mitte iseenesest. Kui rikkad lääneriigid aga globaalset varalist lõhet kiiremas korras ei silu, nihkuvad maailma jõujooned tulevikus Hiina ja teiste BRICSi riikide – mõjukate ja kiiresti arenevate suurmajanduste ühenduse – poole. Piketty silmis nõuavad praegune süvenev globaalne ebavõrdsus ja kliimakriis rikastelt riikidelt ressursside otsest ümberjaotamist, kuna nende heaolu põhineb ajaloolisel koloniaalvõimul ja ühiste globaalsete ressursside ekspluateerimisel: “Rikastel riikidel tuleb tunnistada, et nende rikkus on loodud ühiste globaalsete ressursside ekspluateerimise tulemusel”.

Maailma suurpangad lubasid 2025. aastal fossiilkütustele 906 miljardit dollarit

Teisipäeval kerkis koduses õhtusöögilauas küsimus: kui keskkonnaküsimused on nii olulised, siis miks ei leidu keskkonnaeriala tudengitele praktikakohti? Ja siis seadsin kahtluse alla, kas keskkonnaküsimused on olulised ainult sõnades või ka tegudes. Paistab, et “eeskujusid” leidub.
Selles The Guardiani artiklis kirjutab Oliver Milman, et maailma 65 suurimat panka suunasid 2025. aastal fossiilkütusetööstusse 906 miljardit dollarit – ligi 8% rohkem kui aasta varem. Suurim rahastaja oli taas JPMorgan Chase 58 miljardi dollariga. Aruande koostanud keskkonnaorganisatsioonide sõnul on selline kasv vastuolus Pariisi kliimaleppega, mis seadis eesmärgiks hoida globaalne soojenemine alla 1,5 kraadi. Kõige õpetlikum on ehk see, et nn Net-Zero Banking Alliance – ÜRO toetatud pankade ühendus, mis lubas oma laenutegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsusega kooskõlla viia – saadeti laiali pärast mitme liikme lahkumist, mis näitab, kui hapraks osutuvad vabatahtlikud lubadused poliitilise surve all.

Tulge vanglasse!

Sellest artiklist saad lugeda, et vangivalvuri miinimumtöötasu tõuseb 2400€, kui oled nõus minema Tartusse valvama Rootsist saabuvaid kinnipeetavaid. Ja kui oled tubli, siis tõuseb töötasu kuni 3000€-ni. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev ja päästeameti peadirektor Margo Klaos heidavad valitsusele ette, et Rootsi vangide Eestisse toomisega seonduvalt uute kõrgepalgaliste vanglatöötajate värbamine loob ebavõrdse olukorra võrreldes PPA ja päästeametiga.

Eesti esimesed teadustööd

Selles lühikeses ülevaates leiate viited ja Tartu Ülikooli mõtteloo õppetooli toimetaja Dr Kaarina Rein’u argumentatsiooni Eesti teadustöö sünni kohta. Tegu on teadusajaloolise ülevaate-esseega populaarteaduslikus registris – küsimusekeskne, mitte teesikeskne; allikapõhine (bibliograafia, arhiiv, teiseste tööde refereering), mitte argumentatsioonipõhine akadeemilises mõttes. Teksti tegelik kese pole vastus küsimusele „mis oli esimene”, vaid välja ütlemata jäetud tõdemus, et vastus on alati kriteeriumi funktsioon. Näiteks küsib ta lk 69: “kellest või millest Eesti teadus üldse algab. Kas esimese eestlasega, kes Tartu ülikoolis doktoritöö kaitses, või esimese eestikeelse doktoritööga?” ja vastab, et mõlemal juhul on esiplaanil arstiteadus.

Rail Baltic Estonia juht: ilusad sõnad enam ei aita, nüüd on aeg otsustada

Selles Ärilehe intervjuus tõdeb Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, et Läti ei jõua 2030. aastaks raudteed valmis ka suure raha eest, sest alusehituse ajakulu on füüsiline piirang, mida ressurssidega kompenseerida ei saa, samas kui Eesti püsib 95% graafikus ja suudaks tähtajast kinni pidada. Salomets möönab siiski, et 2030 poleks Eestile majanduslikult optimaalseim valik: ülekuumeneva ehitusturu tõttu nõuaks kiirustamine ligi kolmandiku võrra suuremaid mahte ja tõstaks aastased investeeringud 500 miljonilt umbes 700 miljonile eurole. Ta seob Läti enam kui kaks korda kõrgema kilomeetrihinna üle-optimistliku Riia kesklinna trassiga ja varasema „Euroopa maksab 85%” narratiiviga, mis soodustas üleprojekteerimist, vastandades sellele Eesti teadlikult ratsionaalsed valikud (Ülemiste ja Pärnu sõlmed Balti jaama asemel, pakettistrateegia, inseneeria optimeerimine). Lõppotsuse – kiiresti ja kallilt või aeglasemalt ja kontrollitult – nihutab Salomets selgelt poliitikute õlule, rõhutades, et 2027. aasta eelarves on puudu 150–200 miljonit eurot ja ajaaken on liiga kitsas, et ainuüksi ilusatest sõnadest piisaks. Prantsuse peatöövõtja Bouygues kinnitab paralleelselt, et 2030 on tehniliselt veel võimalik, kuid eeldab rahastuse selgust aastatel 2026–2028. Selle intervjuu peamine pinge on selles, et sama ajalis-ressursilist piirangut esitatakse liikumatu loodusseadusena, kui jutt on Läti läbikukkumisest, ja hallatava, isegi soovitava paindlikkusena, kui jutt on Eesti enda viivitamisvõimalusest – nii et „füüsikaseadusi ei saa nihutada” toimib vähem tehnilise faktina ja rohkem asümmeetrilise retoorilise instrumendina.

Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest

Selles Sirbis ilmunud artiklis kirjutab haridusökonomist Kaire Põder ühest ebamugavast küsimusest: kas Eesti haridus on päriselt nii võrdne, kui meile meeldib uskuda? Tema väitel sõltub ligipääs heale haridusele üha enam vanemate rahakotist – rikaste ja kultuurieliidi lapsed olevat keskklassi omadest umbes “aasta jagu õppimises ees”, ja Eestis õpib erakoolis vaid umbes 5% lastest, samas kui ligi 30% vanematest valib lapsele kodukandist välja jääva kooli. Provotseerivalt küsib ta, kas õige oleks hoopis vanemate sekkumist vähendada ja vastutus koolile tagasi anda – nii nagu tema sõnul Soomes tehakse. Kõige väärtuslikum mõte, mulle tundub, on see, et tulemuste erinevus pole sama mis ligipääsu ebaõiglus – andekuse ja töökuse erinev tasu on ootuspärane, ebaõiglus algab alles sealt, kus stardipositsiooni määrab vanemate rahakott. Sarkastilise pealkirja tõttu tasub rõhutada: autor ei esita “vanema väljatõrjumist” otsese poliitikasoovitusena, vaid provokatsioonina, mis paljastab pinge individuaalse lapsevanema huvi ja süsteemse võrdsuse vahel.

Apple’i WWDC 2026 konverentsi sõnumid

Selles videos väidetakse, et Apple’i WWDC 2026 konverentsi sõnumite kohaselt teevad Apple’i värskeimad tarkvarauuendused nii uued kui ka vanad seadmed märkimisväärselt kiiremaks ja stabiilsemaks, parandades ära mitmed pikaajalised vead süsteemis. Turvalisusele on suur rõhk, sh laste nutiseadmete kasutamise piiramine ja turvalisuse haldamine muudeti lapsevanemate jaoks palju lihtsamaks ning loogilisemaks ning sõnum on lihtne – ostke lapsele iPhone (ja endal peab see mõistagi samuti olemas olema). Kogu esitluse suurim fookus oli aga uuel “Apple Intelligence” tehisintellektil, mis ei püüa olla lihtsalt järjekordne iseseisev vestlusrobot, vaid mis suudab läbi töötada kogu sinu seadmes oleva info – e-kirjad, sõnumid, kalendrid ja fotod. Selle õnnestumine sõltub sellest, kas virtuaalne abiline Siri suudab seda isiklikku infot usaldusväärselt ja täpselt kasutada, et sinu eest automaatselt igapäevaseid ülesandeid lahendada ilma suuremate eksimusteta. 

Selles videos on uba!

Siin üks visuaalselt väga kvaliteetselt tehtud video – heli, visuaalid, keel, rütm, … (4 min).
Pikka aega on arvatud, et ubadest ja täisteratoodetest saadav fütiinhape on organismile kahjulik, sest see takistab kasulike mineraalide omastamist. Värsked uuringud näitavad, et tegelikult toimib see aine soolestiku elutähtsa kaitsjana, hoides ära põletikke ja soole limaskesta kahjustusi. Fütiinhape aitab kehas aktiveerida olulist valku, mis tugevdab soole seina ja ennetab haigusi tekitavat “lekkiva soole” sündroomi. Seetõttu võivad näiteks keto- või paleodieedi järgijad, kes oma menüüst ube väldivad, jääda ilma olulisest tervisekasust. Niisiis on oad meie seedesüsteemi tervise hoidmisel palju tähtsamad ja kasulikumad, kui seni on arvatud.
NB! Avastus, et toidust saadav fütiinhape reguleerib soole tervist rakutasandil, on tohutu kliinilise tähtsusega ning võib avada ukse uutele, loomulikumatele ravisuundadele põletikuliste soolehaiguste korral.

T.-H. Ilvese intervjuu, mida tasub vaadata-kuulata

Siin on FRANCE 24 intervjuu T.-H. Ilvesega, kelle sõnul on ainus viis Venemaaga toimetulekuks näidata üles otsustavust ja sõjalist jõudu, sest läänelikud järeleandmised ja naiivsed läbirääkimised Putinit ei peata. Kuna USA toetus Euroopa julgeolekule on muutunud ebakindlaks, peab Euroopa looma omaenda iseseisva kaitsevõimekuse ja investeerima massiliselt uutesse tehnoloogiatesse. Pikka aega eiras Lääne-Euroopa Balti riikide hoiatusi Venemaa imperialismi kohta, pidades meie hirme alusetuteks. Tänaseks on olukord muutunud ja Ida-Euroopa liidreid võetakse kuulda, kuid uute vigade vältimiseks peab Euroopa jääma Venemaa suhtes täielikult ühtseks.
Väga huvitav vestlus. Muuhulgas ütleb Ilvest, et Putinil on KGB taust ja ta oskab inimesi manipuleerida – tema mõttemaailm toetub 1930ndate stiilis imperialistlikule “veri ja muld” (blood and soil) ideoloogiale, mis peab ukrainlasi lihtsalt venelasteks ja Venemaad slaavlaste juhiks.

Palju õnne abiellumise puhul, Nutthawadee ja Künter Suve!

ขอแสดงความยินดีในโอกาสแต่งงาน ณัฐวดี และ คึนเตอร์ ซูเว!

Kreete, palju õnne Tartu Ülikooli Loodus- ja täppisteaduse valdkonna Ökoloogia ja maateaduste instituudi Geograafia osakonnas keskkonnatehnoloogia alase bakalaureusetöö “Hüdroloogilise režiimi taastamise mõju metaaniringe mikroobikooslustele Kuresoo rabas” hindele A kaitsmise puhul!

Kuumus ajab lolliks põhjusega: kuumalained hägustavad loomade mõistust

Selles Knowable Magazine artiklist väidetakse, et kliimamuutustest tingitud temperatuuritõus pärsib oluliselt loomade kognitiivseid võimeid ja suurendab nende agressiivsust ehk lihtsamalt: kõrged temperatuurid ajavad elusolendite mõistuse tõsiselt segamini. Näiteks Kalahari kõrbes läbi viidud uuringus kaotasid lõunamaa tähnik-timalid — Lõuna-Aafrikas elavad mustvalged linnud — temperatuuri tõusmisel 96 kraadini Fahrenheiti [35,6 C] vähimagi ohutunde ega suutnud enam kiskjat tavalisest puidust kastist eristada. Samuti on kindlaks tehtud, et kuumaga sagenevad koerarünnakud, kuna stressis loomadel viskab lihtsalt üle. Teadlased hoiatavad, et kuumalainete sagenemine võib sassi lüüa terved ökosüsteemid, sest kui tolmeldajad unustavad õige tee koduni või õite värvid, kannatab ka meie põllumajandus. Kuna „me tõenäoliselt alahindame tõusva kuumuse mõju loomade mõistusele“, tasub kuumadel suvepäevadel ka oma lemmikutele rohkem jahutust ja rahu pakkuda.

Saksamaal löögi all olev ööelukultuur tervitab plaani klubide ümberklassifitseerimiseks

Saksamaa valitsuse plaan muuta ehitusmäärustikku ja klassifitseerida ööklubid lõbustusasutuste asemel kultuurilise väärtusega paikadeks annab hääbuvale ööelutööstusele hädavajalikku juriidilist tuge. See muudatus tunnustab ööklubide kunstilist rolli ja muudab kinnisvaraarendajatel kultuuripindade väljatõstmise märksa keerulisemaks. Saksa valitsus astus olulise sammu ööelu päästmiseks, kiites heaks muudatuse, mis ei luba klubisid enam bordellidega samale pulgal seada. Friedrich Merzi kabineti toetatud plaan klassifitseerib muusikaklubid ümber kultuurilise väärtusega paikadeks, muutes kinnisvaraarendajatel nende väljatõstmise märksa raskemaks. See otsus püüab pidurdada laastavat Clubsterben’it — ehk klubide suremise fenomeni —, mille ohvriks langes hiljuti näiteks 22 aastat tegutsenud ikooniline Berliini klubi Watergate. Kuigi kultuuriminister Wolfram Weimer peab muudatust tähtsaks signaaliks, kardavad mõned asjaosalised, et bürokraatlik abi saabub hääbuva alternatiivkultuuri jaoks liiga hilja. Loe The Guardiani lugu siit.

Esimesena suurriikide seas: India industrialiseerub päikeseenergia toel

Selles Yale Environment 360 artiklis väidetakse, et India on tegemas suurt keskkonnaalast hüpet, asendades kiire majanduskasvu käigus saastava kivisöe odava päikeseenergiaga. Selle tohutu ettevõtmise sümboliks on Pakistani piiri äärde rajatav hiiglaslik Khavda päikesepark, kuhu aastaks 2029 paigaldatakse ligi 60 miljonit paneeli. Kuigi riik püüab katsetada ka agrivoltaikat – uuenduslikku lähenemist, kus põllukultuure kasvatatakse kõrgemale tõstetud päikesepaneelide all –, tekitab paneelide tohutu ruumivajadus tihedalt asustatud maal kohalikke n-ö maakonflikte. Lisaks maadleb riik murega, et puuduliku ülekandevõrgu tõttu ei jõudnud eelmisel aastal peaaegu 40 protsenti toodetud päikeseenergiast tarbijateni. Siiski, kohapeal on tunda suurt optimismi riigi rohelise tuleviku suhtes, sest nagu artiklis tabavalt märgitakse: “Hiina ehitas söele; India ehitab päikesele.”

Kas mõtled riiete müümisele Vintedis? Sammud, mida astuda, et see oleks keskkonnasõbralikum valik

Selles artiklis väidetakse, et kuigi riiete edasimüük pikendab riideesemete eluiga, toob see kaasa üksikute pakkide saatmisega seotud transpordiheitmeid. Kuigi kasutatud riiete müük moodustas 2025. aastal vaid 10% ülemaailmsest rõivaturust, kasvab see sektor mürinal. Paraku ei lahenda riiete ringlemine kiirmoe põhiprobleeme ja olukorda halvendavad veelgi segakangad — materjalid, kus on kokku põimitud erinevad kiud nagu polüester ja puuvill, mistõttu on neid pea võimatu uuesti ringlusse võtta —, mis lõpetavad sageli prügimäel või põletusahjus. Et oma kapituulutust rohelisemaks muuta, soovitab autor kasutada plasti asemel paberpakendeid ning lisada müügikuulutusele täpsed mõõdud, et hoida ära asjade edasi-tagasi saatmist. Niisiis, moemaailma tabanud “ületootmine ja liigtarbimine” vajab sügavamat muutust kui lihtsalt e-poodides sahkerdamist.

Apple’i nutiprillide strateegia kopeerib nutikellade oma

Bloombergi ajakirjaniku Mark Gurmani andmetel plaanib Apple vallutada prillituru täpselt sama valemiga, millega tehti tuul alla tavalistele kellatootjatele. Selle asemel, et kembelda vaid Meta või Samsungiga, sihib Apple tavalisi prillikandjaid, kes muidu ostaksid Ray-Bani või Oakley prillid hinnavahemikus 200–500 dollarit. Ülemaailmne prilliturg (väärtusega 180–200 miljardit dollarit aastas) pakub Apple’ile potentsiaalselt veelgi suuremat tuluallikat kui kellaturg (132 miljardit dollarit), kus Apple Watch teenib juba praegu umbes 17 miljardit dollarit aastas. Õppetund kunagise 10 000-dollarise kuldse nutikella põrumisest on igatahes käes ning seekord luksusbrände ei puututa, vaid sihitakse kohe laia tarbijaskonda. Apple loodab uute prillide müügiks ära kasutada oma hiiglaslikku ökosüsteemi — ehk omavahel ühendatud seadmete ja teenuste võrgustikku —, kuhu kuulub juba üle 2 miljardi aktiivse seadme üle maailma.

Ardo Hansson: kui majanduslangus oli päris, siis on päris ka majanduskasv

“Pärast Eesti esimese kvartali majandusstatistika avaldamist on juba kõlanud väide, et tegelikult ei kasvanud majandus 2,4 protsenti, sest peaaegu pool kasvust tuli netotootemaksudest. See kõlab esmapilgul veenvalt. Tegelikult on see eksitav ja majandusteaduslikult väär. […] Kõige tähtsam fakt kipub selle vaidluse juures aga üldse kaduma minema. Nimelt lõid Eesti ettevõtted tänavu rohkem väärtust kui aasta tagasi. Toodeti rohkem kaupu ja teenuseid ning teeniti rohkem tulu. Ka majanduse lisandväärtus kasvas.”
On väga tore, et H. Hansson – doktorikraadiga majandusekspert, kes töötanud rahvusvaheliselt väga vastusrikastel positsioonidel – jälle sõna võtab.
Tema kommentaari saab lugeda siit.

Majandus, miks sa ei õitse?

Siin on üks artikkel Sirbist, mille autorid on Tartu Ülikooli doktorandid ja mis on vähemalt kahes mõttes huvitav.
Esiteks on siin sisu, mille üle mõelda – näiteks ühiskondlik ja institutsionaalne usaldus kui majanduskasvu oluline tegur.
Teiseks on siin kaks tähelepanuväärset linki. Esimene avab veebilingi, mis on minu arvates loodud Claude.ai-ga ja mida ei ole märgistatud (sisu on aga väga kasulik ning demonstreerib artifaktide asjakohasust meediumina). Teine juhatab algse “koolitööni”.
Vähemalt sirvida tasuks.

Miks on kasulike pidada nimekirja asjadest, mis sind naerma ajavad?

Huumorimeel ei tähenda niivõrd säravat esinemisoskust, kuivõrd võimet olla hetkes kohal ja märgata ümbritsevas maailmas leiduvaid väikeseid, veidraid ning koomilisi detaile. Üheks keskseks ja kõige praktilisemaks õpikohaks on soovitus pidada üleskirjutatud nimekirja asjadest, mis sind naerma ajavad, sest see treenib aju märkama positiivset ja aitab leida tuge ka pingelistel eluetappidel. Koomik Chris Duffy toob välja huumori kolm alustala: teadlik kohalolu, oskus iseenda ebatäiuslikkuse üle naerda (mis teeb meid teistele sümpaatsemaks ja inimlikumaks) ning julgus võtta sotsiaalseid riske, näiteks astudes vahel välja oma tavapärasest rutiinist. Oluline on mõista, et huumor ei tähenda probleemide eitamist ega murede pisendamist, vaid see toimib kui ventiil pinge leevendamiseks, mis aitab isegi väga rasketes või süngetes olukordades hingata ja edasi minna. Niisiis, huumor on treenitav lihas ja empaatiline tööriist, mille tegelik eesmärk pole teiste üle nalja heita, vaid naerda koos inimestega, luues nii sügavamat lähedust ja üksteisemõistmist. Vaat TED-Talk intervjuud siit.

Soolestiku tervist toetav toit ja praktikad

Selles videos väidab meile tuttav teadlane, et terve soolestiku saavutamiseks ei ole vaja kalleid toidulisandeid ega imedieete, vaid piisab täiesti tavaliste ja soodsate toitude – näiteks kaerahelveste, läätsede, pähklite ja keefiri – regulaarsest söömisest. Selleks et seedimine korras oleks, vajab soolestik tasakaalu tagamiseks nii uusi häid baktereid (probiootikume) kui ka neile elamiseks vajalikku “toitu”, mida saab erinevatest kiudainerikastest taimedest ja marjadest. Kõige olulisem reegel on mitmekesisus ja järk-järgulisus – uusi tervislikke ja kiudainerikkaid toite tuleb menüüsse lisada tasapisi ning väikestes kogustes, et vältida kõhupuhitust ja anda seedimisele aega uue olukorraga harjuda. Lisaks tuleks meeles pidada, et tervislikud vahepalad, nagu pähklid või kuivatatud ploomid, peaksid alati asendama varasemaid ebatervislikke snäkke, mitte lisanduma niisama igapäevasele toidule, sest muidu on oht tarbida liigselt kaloreid. Soolestiku ökosüsteemi tervis kaitseb kogu keha ning langetab kolesterooli- ja veresuhkrutaset. Autor toob välja kaheksa toitu, mida igapäevamenüüsse lisada:

1. Ploomid on tuntud oma võime poolest parandada soolestiku regulaarsust. Kliinilistes uuringutes on ploomid kõhukinnisuse leevendamisel edestanud isegi psülliumi kestasid. Hoiatus: ploomid on kaloririkkad, mistõttu tuleks neid süüa olemasolevate magusate näkside asemel.

2. Keefir on kääritatud piimajook, mis on uuringute kohaselt tugevam probiootikum kui jogurt, kuna see sisaldab rohkem mikrobioomi liike ja antioksüdante. Pikaajalisel ja järjepideval tarbimisel aitab keefir langetada veresuhkrut ja vähendada põletikku. Hoiatus: paljud poest ostetavad keefirid sisaldavad maitse parandamiseks ohtralt lisatud suhkrut, seega tasub eelistada magustamata variante.

3. Kaer on suurepärane viskoosse kiudaine ehk beetaglukaani allikas. Viskoosne kiudaine moodustab soolestikus veega geeli, toidab sooleseina ja soodustab kasulike bakterite paljunemist. Lisaks soolestiku toetamisele langetab kaer veresuhkrut, vererõhku, kehakaalu ja keharasva. Hoiatus: soovitatav on valida täistera- või lõigatud kaer ning vältida kiirkaerahelbeid, mis on tugevalt töödeldud ja sisaldavad tihti lisatud suhkrut.

4. Marjad (nt mustikad, maasikad, vaarikad) on rikkad nii viskoossete kiudainete kui ka polüfenoolide poolest, mis toidavad soolestiku baktereid. Soodsa ja toitva valikuna soovitatakse kasutada külmutatud marjade segusid.

5. Kaunviljad sisaldavad rohkelt resistentset tärklist, mis ei seedu peensooles, vaid jõuab jämesoolde, kus mikrobioom saab sellest toituda. Kaval viis nende tarbimiseks on näiteks valge pasta asendamine läätsepastaga, mis on valgu- ja kiudainerikkam. Hoiatus: kaunviljade söömisega tuleb alustada aeglaselt ja koguseid vähehaaval suurendades. Liiga kiiresti suures koguses kiudainete tarbimine tekitab puhitust ja gaase.

6. Kreeka pähklid pole kasulikud ainult südamele, vaid neil on oluline roll ka soolestiku tervises. Uuringud näitavad, et umbes peotäis Kreeka pähkleid päevas aitab suurendada butüraati tootvate probiootiliste bakterite hulka soolestikus ning aitavad ühtlasi alandada kolesterooli. Kuna pähklid on kaloririkkad, tuleks nendega asendada ebatervislikke snäkke (näiteks šokolaadi), mitte lisada neid lihtsalt oma toidulauale lisakaloritena.

7. Kiivid on sageli alahinnatud puuviljad, mis sisaldavad ohtralt viskoosset kiudainet. Ühes uuringus leiti, et kahe kuldse kiivi söömine päevas parandas sooletegevuse sagedust ja leevendas kõhukinnisust sama efektiivselt kui psüllium. See teeb neist eriti hea loodusliku valiku kõhukinnisuse all kannatavatele inimestele.

8. Kombucha on kääritatud probiootiline jook, mis on suurepärane tervislik alternatiiv karastusjookidele, sest toetab probiootikumina suure tõenäosusega soolestiku tervist. Kombuchat valides tasub otsida brände, mis ei lisa valmis joogile protsessi lõpus suhkrut juurde.

Malcolm Gladwell’i paralleelid ja metafoorid on sageli ilmekad [kodukoera tagasitulek võiks kiiremini saabuda]

Ameerika ühiskonna areng toimub pendli liikumisena, kus ühele suunale järgneb alati vastureaktsioon (backlash). Malcolm Gladwell väljendab optimismi ja usub, et Donald Trumpi ning tema toetajate äärmuslikele ja ebaõiglastele tegudele on tulemas tugev moraalne vastureaktsioon, kuna teatud piiride ületamine muudab inimeste meelt sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest. Selles videos räägitaksegi sellest, kuidas ühiskond liigub sageli äärmuste vahel ning miks on praegustele hoolimatutele poliitilistele sammudele oodata tugevat moraalset vastureaktsiooni. Näitena tuuakse ühe tipptasemel ja oma koha raske tööga välja teeninud USA kindrali ebaõiglane vallandamine poliitiku poolt, mis vihastas paljusid, sest see ründas otseselt ausust ja asjatundlikkust. Seda olukorda võrreldakse kodukoeraga, kes jookseb koos metsikute rebastega ringi, kuid ehmub tõsiselt, kui näeb neid päriselt kedagi tapmas – autorid loodavad, et sarnane moraalne ärkamine tabab ka paljusid äärmuslike liidrite toetajaid. Lõppkokkuvõttes usutakse, et inimeste sisemine õiglustunne jääb peale, ja rõhutatakse, et me peaksime suutma andestada neile, kes on varasemalt teinud halbu poliitilisi valikuid, aga suudavad olukorra tõsidust märgates meelt muuta.

“How to feel more loved, with Harry Reis, PhD” 

Siin on vahelduseks üks podcast sellest, kuidas osata tunda armastust, mida sinu vastu tuntakse ning mida teha, et sinu tunded oleksid teistele kättesaadavad. Väga praktiline ja kompaktne ning mõnus kuulamine.

“Tõenäoliselt rahvusriigi pidamine muutub keeruliseks, üle tuleks vaadata valimisseadus, kodakondsusseadus ja keeleseadus,” […]

Praeguse sündimuse jätkumisel võib Eesti rahvaarv sajandi lõpuks langeda alla 700 000 ning see toob kaasa probleeme tervishoius, pensionite maksmises, aga ka mujal. “On natuke pentsik vaadata sellist paraadprojektide rohkust, mida me juba oleme ehitanud, oleme ehitamas ja siis ka arutame, et ooperimajad ja multifunktsionaalsed suurhallid ja muu säärane. See on natukene kontrastne demograafilise väljavaatega,” sõnas demograaf.
Selles artiklis on väga reaalne peegeldus, mida ootasin juba ammu, sest ühiskond – ja paljud organisatsioonid – käituvad endiselt kasvuloogikast lähtuvalt ja eiravad vajadust väärtusloomeks. See viimane kehtib ka indiviidi tasandil – tarbijate arv ja/või mõju muudkui kasvab (see on minu tunnetus).

Viis miljonit alla 5-aastast last sureb igal aastal – millesse nad surevad?

Oxfordi vanemteadur Hannah Ritchie väidab, et globaalse laste suremuse vähendamiseks peame mõistma surmade täpseid põhjuseid. Näiteks Nigeerias on väikelapsel üle 20 korra suurem tõenäosus surra kui Ühendkuningriigis, kusjuures kolmandik sealseid surmasid tuleneb sünnitustüsistustest, sealhulgas lämbumisest – vastsündinu ohtlikust hapnikupuudusest vahetult pärast sündi -, mis on õige abi korral suuresti välditav. Rikkamates riikides on nakkushaigused tänu tõhusale ennetusele haruldased ning esile tõusevad enneaegsed sünnitused, mille ennetamist takistab asjaolu, et paljud neist toimuvad spontaanselt ja siiani teadmata põhjustel. See väga inimlik ja empaatiline ülevaade õpetab, et laste elude päästmine ei nõua alati kalleid teadussaavutusi, vaid sageli piisab olemasolevate ressursside ja põhivaktsiinide õiglast jaotamist.

Rainer Saks: kogu olukord sõjategevuses on kiiresti halvenemas. Venelaste pealetung on sattunud tõsise küsimärgi alla

Lugesin selle artikli pealkirja ja mõtlesin, et mis siis nüüd – kelle poolt me oleme? Ja tekst ongi tegelikult sellest, kuidas Venemaal asjad halvemaks lähevad. Ukrainale on Venemaa raskused ju ikka hea märk, hoolimata raskustest. Putin allkirjastas uue ukaasi, mis kustutab kuni 10 miljoni rubla suurused võlad neil kodanikel, kes astuvad armeesse pärast 1. maid 2026. See samm viitab teravale elavjõu puudusele ja sellele, et riigi fiskaalpoliitika — ehk eelarve- ja rahandusjuhtimine — pitsitab juba tugevalt kohalikke ettevõtjaid. Kuigi Venemaa üritab Kiievi diplomaatide hirmutamisega initsiatiivi hoida, on nende “võime pealetungiga jätkata on sattunud tõsise küsimärgi alla”.

Euroopat kattev kuumakuppel tõi uued soojarekordid

Euroopat tabanud erakordne maikuine kuumalaine on toonud kaasa ajaloolised temperatuurirekordid. See artikkel vahendab ekspertide hoiatusi, et sellised ilmastikuäärmused on muutumas uueks normaalsuseks, milleks praegune ühiskondlik taristu pole valmis ja mis on märk millestki palju sügavamast kui lihtsalt varajasest rannailmast. Niinimetatud kuumakuppel — Põhja-Aafrikast pärit soe õhumass, mis on kõrgrõhkkonna alla lõksu jäänud —, mis pani temperatuurid hüppeliselt tõusma ja tõi näiteks Lääne-Londoni Kew Gardensis kaasa rekordilise 34,8-kraadise kuumuse ja Itaalia Lazio maakond kehtestanud ranged piirangud päikese käes töötamisele. “riik on ehitatud kliima jaoks, mida enam ei ei eksisteeri”

Alexander Stubbi mõtteid maailmakorrast on kujundanud hiigelarv väga erinevas vormis rahvusvahelisi kohtumisi

“Kui paar päeva pärast suure sõja algust 2022. aastal toimus ÜRO Peaassambleel Venemaad hukka mõistev hääletus, oli selle poolt 141 riiki, 35 jäi erapooletuks ja neli oli vastu. Paljud globaalses läänes pidasid hääletuse tulemust valdavaks toetuseks Ukrainale ja hukkamõistuks Venemaale. See tõlgendus osutus ennatlikuks ja liiga optimistlikuks. Kui teoreetilist hoiakut üritati Venemaale sanktsioonide kehtestamisega tegudeks vormistada, oli vaid 40 riiki nõus seda tegema. Ükski Aafrika ega Ladina-Ameerika riik ei sanktsioneerinud Venemaad. Põhjus polnud Stubbi järgi ükskõiksus, vaid eraldatus: seda peeti lääne sõjaks.” Siit saab lugeda Sirbis ilmunud majandusteadlane A. Purju ülevaadet Soome presidendi äsja ilmunud raamatust.

Miks on Taiwani turvalisus nii oluline meile kõigile?

Pean tunnistama, et Hiina-Taiwani suhted on tunnetuslikul-emotsionaalsel tasandil olnud ikka olulised, kuid ega ma tegelikult globaalset mõõdet ei hoomanud. Siin on väga kasulik ülevaade, mida see kõik võib tähendada ainult ühest vaatepunktist. Taiwan toodab peaaegu kõik maailma nutiseadmetele vajalikud keerukamad kiibid, kuid nende tehased ja igapäevaelu sõltuvad 95% ulatuses meritsi sissetoodavast kütusest. Konkreetsemalt: Taiwan toodab üle 60% maailma pooljuhtidest ja 90% arenenud kiipidest. Maailma suurim kiibitootja TSMC üksi tarbib ligi 10% Taiwani elektrist. Energiavarustuse katkemine ei ohustaks ainult Taiwani, vaid halvaks kogu globaalse tarneahela ja tehnoloogiatööstuse Kui naaberriik Hiina peaks saare laevaliikluseks blokeerima, saaks Taiwani peamine gaasivaru otsa kõigest 12 päevaga, mis peataks nii nende riigi toimimise kui ka globaalse tehnoloogiatootmise. Kuna tuumaenergiast on loobutud ja suured elektrijaamad on sõjaolukorras kerged sihtmärgid, on Taiwan hakanud päästerõngast otsima roheenergiast. Et sellist katastroofi vältida ja end sõltumatuna hoida, on saareriigi pikaajaliseks lahenduseks ehitada massiliselt lokaalseid päikesepaneele ja avamere tuuleparke, mida on rünnaku korral väga raske korraga rivist välja lüüa. Õpikoht Ukraina sõjast on see, et päikeseenergia on detsentraliseeritud – lokaalsed päikesepaneelid ja salvestid hoiavad haiglad ja majapidamised töös isegi siis, kui vaenlane ründab suuri alajaamu ja elektrivõrku.

Termin “tehislik üldintellekt” (AGI) on PR-termin, mis moonutab reaalsust

Michael I. Jordan on üks juhtivaid tehisintellekti valdkonna teadlaseid maailmas (vt Google Scholar). Teda tasub kuulata. Siin on intervjuu, mida tasub kuulata-vaadata. Näiteks väidab ta, et inimeste intelligentsus ei eksisteeri isoleeritult, vaid tekib sotsiaalse suhtluse, kultuuri ja teiste arvamuste koondamise kaudu. Seetõttu põhineb ka praegune AI tehnoloogia miljardite inimeste (ehk kollektiivi) sisendil. Idee, et intelligentsus asub vaid ühes tehisajus või superarvutis, eirab fakti, et tõeline teadmus on detsentraliseeritud. [Mina lisaksin, et see on ka detsentriline] Praegune meediakära “superintellekti” ümberpööramatust ohust on pigem teadusulme, mis juhib meie tähelepanu kõrvale tegelikelt lahendamist vajavatelt probleemidelt (nt info asümmeetria ja erinevad kasutusmotiivid) ja hirmutab asjatult noori. Selle asemel, et karta inimeste asendamist robotitega, peaksime nägema AI-d kui abilist, mis aitab meil paremini hallata keerulisi igapäevaseid ökosüsteeme, olgu selleks tervishoid või transpordivõrgustikud. Et AI-st saaks aga turvaline abiline, peame seda arendades kaasama majanduse ja statistika põhimõtteid, mis tagaksid andmete usaldusväärsuse ja annaksid andmete loojatele nende panuse eest õiglase tasu.

Seda CNN videot oleks kasulik vaadata, sest selle kaudu nähakse meid

Lugu Eesti digirevolutsioonist vaata siit.

Järgmised kuus kuud on kriitlised – esimest korda alates 2023. aastast suudab Ukraina tagasi võita rohkem territooriumi, kui ta kaotab

Ukraina sõjas on toimumas oluline pööre, sest pärast pikka paigalseisu hakkab Ukraina lahinguväljal eelist saavutama. Tänu paremale planeerimisele ja tõhusatele droonirünnakutele suudavad ukrainlased purustada Venemaa varustusliine kaugel rinde taga. See jätab vene sõdurid ilma laskemoona ja toiduta, mistõttu on nende edasiliikumine peaaegu täielikult peatunud ning Ukraina saab uuesti asuda vasturünnakutele. Samal ajal kannab Venemaa meeletuid inimkaotusi (u 1000 inimest päevas) ning nende raketirünnakud Ukraina linnadele on pigem märk meeleheitest ja poliitilisest aktist kui reaalsest sõjalisest tugevusest. See video on analüütiline reaktsioon meedias ilmunud Ukraina kindrali väitest, et järgnevad kuus kuud on otsustavad.

Mida paljastavad eelajaloolised hambavalgud kiviaegsest seksist varaste inimliikide vahel?

CNN-i teadusrubriigis ilmunud artiklis tutvustatakse ajakirjas Nature avaldatud avastust: teadlased suutsid Hiinast leitud 400 000 aasta vanuste Homo erectus’e hammaste vaabast eraldada iidseid valke. Need valgud näitavad üllatavat bioloogilist seost salapäraste denissovlastega ja seeläbi ka kaudselt meiega. See avastus muudab arusaama sellest, kuidas inimliigid arenesid. Pikka aega arvati, et evolutsioon toimub nagu sirge trepp või puu – üks liik sureb välja ja sellest areneb järgmine (esivanema-järglase suhe). Uued andmed viitavad aga sellele, et eri inimliigid elasid planeedil üheaegselt, kohtusid ja said ühiseid järglasi, meenutades pigem risti-rästi põimunud suguvõsa võrgustikku. Niisiis, tundub, et tänapäevane ütlemine “truudus on juhuse-puudus” kehtis juba kiviajal, sest meie esivanemad ei jätnud rändeteedel ühtegi kohtumist juhuse hooleks.

Tiit Pruuli: meil ei ole mõtet rääkida, et Rail Baltica saab aastal 2030 valmis 

Ettevõtja Tiit Pruuli väidab, et Rail Baltica valmimine aastaks 2030 on ebarealistlik ning kritiseerib projekti lühinägelikku ehitusstrateegiat. Tema sõnul ohustab arutu kiirustamine isoleeritud teelõikudega kohalikku ehitusturgu ja jätab Eesti ilma pikaajalisest raudtee-inseneeria oskusteabest: „…kas siit jääb ka koju mingit raudtee inseneeriateadmust või jookseb see Eestist mööda ja valitud alliansid pakuvad eestlastele vaid mullatöid ning mutrikeeramist.“ Pruuli kritiseeris teravalt praegust ehitusstrateegiat, tuues näiteks Pärnu-Häädemeeste lõigu – osa trassist, kust rong lähiaastatel Lätti edasi ei sõida -, mille kiirustades ehitamine kuumendab asjatult turgu ja tõstab ehitushindu. Lisaks finantsmuredele on laual ka küsimus Eesti oma spetsialistide tulevikust, sest me ei tohi lubada, et rahvusvahelised alliansid – suurte ehitusfirmade piiriülesed ühendused – pakuvad meile oma kodus vaid „mullatöid ning mutrikeeramist“. Tema sisuline praktiline soovitus: iga riiklik suurprojekt peab pakkuma võimalust oma inimeste oskusi kasvatada, et ka aastakümnete pärast toimuv hooldustöö hoiaks meie oma majandust käigus. Loe Ärilehe artiklit siit

Rain Lõhmus: LHVs pole kohta inimesele, kes pole valmis pühapäeval tööd tegema

„Eesti on rahvaspordiklubisid täis, me ei pea olema üks nendest. […] Kui sa kriitikat ei saa, oled lihtsalt osa hallist massist, kelle ainus eesmärk on teistele meeldida.” Siit Delfi Ärilehe artiklist joonistub välja LHV panga asutaja üsna reljeefne, ent aus vaade töötegemisele ja Eesti elule. Lõhmus usub, et tõeline pühendumine ei küsi kellaaega ega nädalapäeva. Lisaks töökultuurile teeb detsembris 60-aastaseks saavale ja praegu Šveitsis elavale ettevõtjale muret meie majanduse suund. Ta toob välja ehmatava fakti, et viimase viie aastaga on Eesti reaalmajandus – ehk kaupade ja teenuste tegelik tootmine – kasvanud vaid 4,5 protsenti, samas kui pangalaenude maht on lausa poole võrra paisunud („Sisuliselt müüme teineteisele kallimalt maad ja kinnisvara.”).

Nietzsche, inimese taaskäivitaja

Ahto Lobjakas teeb tänuväärset tööd, kui esitab kriitilise vaate Hasso Krulli raamatule “Igavene taastulek” (2025), väites, et Krulli demokraatlik ja eetiline Nietzsche-kõlgendus mahendab filosoofi radikaalset sõnumit. Nietzsche keskne mõte igavesest taaskordumisest ei ole tolerantne elujaatus ega mugav eneseteostus, vaid elitaarne, ränk ja inimesest kõrgemale pürgiv tahteotsus, mis nõuab elult “mõtte” (saksa k Sinn) kehtestamist igas otsustavas silmapilgus. Lobjakas kirjutab, et me kipume suurte mõtlejate radikaalseid ideid sageli liigselt kodustama ja mugavaks rääkima ning tuletab meelde, et Nietzsche kuulus mõte kordumisest ei ole mingi leebe elujaatus, vaid põhimõtet, kus iga silmapilk tuleb võtta oma võimu alla. Lobjakas autor hoiatab, et Nietzschest ei tasu teha demokraatlikku mõtlejat, sest tema jaoks oli tavaline inimene vaid materjal üleinimese sündimiseks. Sellest tekstist tasub kaasa võtta teadmine, et tõeline saatusearmastus ei tähenda elu passiivset talumist, vaid julgust elada iga hetke nii, et oled valmis seda lõputult uuesti läbi tegema.
Loe Sirbi artikli siit.

Siit saab lihtsa vaevaga ülevaate põhimõtteliselt erinevatest lähenemistest AI arendamisel

Selles videos võrreldakse, kuidas suured tehnoloogiahiiud nagu Google ja OpenAI püüavad luua inimesega võrdväärselt tarka tehisintellekti, kasutades selleks väga erinevaid lähenemisi – Google panustab füüsilise maailma ja piltide mõistmisele, teised aga teksti ja loogika arendamisele. Kuigi uued tehisintellekti programmid on äärmiselt kiired ja teevad näiteks finantsanalüüse paremini kui kunagi varem, kannatavad nad niinimetatud “sakilise intelligentsuse” all, mis tähendab, et nad võivad lahendada geniaalselt üliraskeid probleeme, kuid eksida algkoolitaseme ülesannetes ja uskuda pimesi internetist leitud täiesti absurdset valeinfot. Teadlaste sõnul on tegemist tehisintellekti sügava ja keerulise struktuuriveaga ning hetkel vaieldakse, kas AI õpib tulevikus ise oma vigu parandama.

Mis on äridiplomaatia ja kuidas see aitab mõista riikide ning suurettevõtete vahelisi suhteid?

Siin videos selgtiatakse, kuidas USA ettevõtete edukas äritegevus ja investeeringud arengumaades on elutähtsad nii majanduskasvu kui ka ülemaailmse turvalisuse tagamiseks. Toidu-, energia- ja andmejulgeolek on otseselt võrdsustatud riikliku julgeolekuga ning üleilmne stabiilsus sõltub taskukohasest energiast, turvalistest digivõrkudest ja stabiilsest põllumajandusest. Selle saavutamiseks on kriitilise tähtsusega “äridiplomaatia” ehk riigi ja eraettevõtete tihe koostöö, kus valitsus aitab ettevõtetel ületada kohalikke seadusandlikke ja tehnilisi takistusi. Suured energia-, tehnoloogia- ja toidutööstuse ettevõtted on mõistnud, et vaesemate riikide inimeste aitamine ja sealse taristu parandamine ei ole pelgalt heategevus [loe: teiste rikaste seas legitiimsuse suurendamine], vaid nende endi kasumliku äriedu vältimatu alus [pragmatism]. Kokkuvõttes on kasulik üldhariv ülevaade.

Magamine – “kuidas”, mitte “miks” või “kui palju”

Südame ja üldise tervise seisukohalt pole tähtsaim see, kas magad alati täpselt kaheksa tundi, vaid eelkõige sinu une kvaliteet ja ajastus. Pidevalt katkendlik uni või oma loomuliku une-ärkveloleku rütmi eiramine – näiteks vahetustega töö või nädalavahetustel kauem magamine – kahjustab keha isegi siis, kui unetunde on numbriliselt piisavalt. Selleks, et uni oleks tõeliselt taastav, on oluline hoida iga päev kindlat unerütmi, viibida hommikuti päikesevalguse käes, hoida magamistuba jahedana ja vältida enne und ekraane ning kofeiini. Kui sa ei suuda uinuda või ärkad öösel ega jää 10–15 minuti jooksul uuesti magama, tõuse üles, tee hämaras midagi rutiinset ja igavat (ära vaata telefoni!) ning naase voodisse alles siis, kui oled tõeliselt unine, et aju ei hakkaks voodit seostama ärkveloleku ja stressiga.
Vaata videot siit.

“Ebanormaalne” – planeedi kuumimate linnade kokkutulek ühes riigis

Ühel aprillipäeval – 27.04.2026 – olid kõik planeedi 50 kuumimat linna vaid ühes riigis. Väidetakse, et India koges aprilli lõpus erakordset kuumalainet: ühel päeval asusid kõik maailma 50 kuumimat linna just seal. Kõige kuumemaks paigaks nimetatakse Bandat, kus päevane temperatuur tõusis umbes 46 °C-ni ja öögi jäi väga palavaks. Loo peamine õppetund on, et kuumus ei ole lihtsalt ebamugav ilm, vaid oht tervisele, tööle, toidutootmisele ja veevarudele.
Eriti murelikuks teeb see, et suved algavad Indias üha varem ning ees võivad oodata veel raskemad kuud. Ja meie vaatepunktist … kui seal ei ole enam hingata midagi, siis otsitakse ju paremat paika.
Loe CNN lugu siit.

Natside rüüstatud portree leiti Hollandi SS-juhi perekonna kodust 

Siin The Guardiani artiklis väidetakse, et Hollandi kunstniku Toon Kelderi maal, mis kuulus juudi kunstikaupmehe Jacques Goudstikkeri rüüstatud kollektsiooni, on leitud kurikuulsa Hollandi SS-kollaborandi Hendrik Seyffardti järeltulijate kodust. Kunstidetektiiv Arthur Brand seostas maali Goudstikkeri koguga sildi, raamile lõigatud numbri ja 1940. aasta oksjoniarhiivi abil. Kõige kõnekam on see, et teose tagastamist ei saa ametivõimud lihtsalt sundida, kuigi Goudstikkeri pärijad seda nõuavad. Lugu tuletab meelde, et ajalugu ei kao koos põlvkondadega: mõnikord ripub see sõna otseses mõttes kellegi koduseinal.
See on selles mõttes huvitav lugu, et “kvaliteetajakirjandus” esitab “õige” vastuse, kuid infot palju ei jaga. Muidugi tekkis lugedes moraalist tõukuv tunne, et “on ikka …”. Siin ongi meedia jõud näidata, et meil on 1+1 olukord ja vastust teavad kõik. Ja siiski, liidetavaid võib olla märksa rohkem.

Ardo Hansson: kui “kõik on halvasti” enam päriselt ei veena

Siinses ERR-i artiklis “Ardo Hansson: kui “kõik on halvasti” enam päriselt ei veena” väidetakse, et Eesti majandus ei ole veel muredest vaba, kuid viimased andmed annavad põhjust ettevaatlikuks optimismiks. Hansson toob näiteks majanduskasvu, inflatsiooni aeglustumise, suhtelise positsiooni, töötuse languse ja vaesusriskis inimeste osakaalu paranemise. Oluline õppetund on see, et majanduse tervist tuleb vaadata mitme näitaja koosmõjus, mitte ainult üldise meeleolu või poliitilise hoiaku põhjal. Autori kokkuvõte on kujundlik: “klaas ei ole enam pooltühi”. Hansson on terav ja adekvaatne – oma tuntud headuses: “Kui teed, siis teed valesti. Kui ei tee, oled süüdi tegevusetuses. Kui kaalud, oled kõhklev.”

Tugevaim teadaolev El Niño on kujunemas. Mis võib juhtuda?

Selles artiklis väidetakse, et lähiajal võib kujuneda väga tugev El Niño, mis toob kaasa suurema kuumuse, põua, üleujutuste ja metsatulekahjude riski. Oluline on mõista, et El Niño ise on looduslik nähtus – ohtlikumaks muudab selle inimtekkeline kliimamuutus. Teadlaste sõnum on üsna otsekohene: paanikat ei peaks tekitama üks kliimatsükkel, vaid fossiilkütuste põletamise jätkumine. Lugejale jääb siit praktiline õppetund, et ilmastikuäärmusi tuleb vaadata koos pikema soojenemistrendiga, mitte üksikute sündmustena. Millega on tegemist? El Niño on looduslik nähtus, mille käigus ekvatoriaalse Vaikse ookeani tavapärasest soojem vesi jaotab Maa soojusenergiat ümber ning mõjutab üleilmseid sademete ja temperatuuride mustreid.

Haridus on Eestis toiminud rahvusliku lunastusõpetusena, kuid fookus peab nihkuma oskusele unustada kahjulikke uskumusi

Eesti haridussüsteem on saavutanud edu teadmiste ja soorituse mõõdikutes, kuid järgmine arenguhüpe eeldab liikumist sisemise küpsuse ja arusaamiseni. Autor Eneli Kindsiko leiab, et ühiskondlik koormus ja tehnoloogiline surve on viinud inimesed kurnatuseni, mistõttu vajame haridust, mis ei küsi vaid “mida teada”, vaid “kelleks saada”. Eesti inimarengu aruande artiklis “Inimeseks olemise kunst” väidab Eneli Kindsiko, et oleme ühiskonnana ehitanud eduloo soorituse ja numbrite peale, jättes unarusse inimese sisemise kandevõime. Autor nendib tabavalt, et tehnoloogia ei kingi meile aega juurde, kui me ise ei õpi piire seadma – muidu täidame iga säästetud minuti lihtsalt uue tööga. Loe lugu Sirbist

Ülikool on koht, kus ei kehti arvulise enamuse võim, vaid argumentide ja faktide kaalukus, mis eristab seda teistest ühiskonnakorralduse vormidest

“Me peame veenma neid […] kellel on kitsalt majanduskeskne vaade ühiskonnale ja näevad ülikoolide funktsiooni ainult tööjõuturu sisendit vormiva instrumendina.” Tõnu Viik ründab otse utilitaarset hariduspoliitikat, mis ignoreerib ülikooli vaimset ja sotsiaalset sügavust. Tema sõnul on akadeemiline maailm ainulaadne paik, kus ei loe mitte see, kellel on rohkem toetajaid, vaid see, kellel on paremad faktid ja loogika. Viik tuletab meelde, et kõrgharidus pole luksus, vaid see mõjutab otseselt meie tervist ja heaolu, olles kriisides meie kõige kindlam teejuht. Ülikooli roll ongi õpetada meid eristama tegelikkust meelitavast soovmõtlemisest, mis on tänapäeva inforohkes maailmas asendamatu oskus. Loe ettekannet ERR portaalist

On levimas üks vastandamine: .md või .html?

Liikvele on läinud üks selline video, mille keskne sõnum on, et tehisintellektilt ei maksa paluda mitte lihttekstilist vastust, vaid terviklikku „artefakti” – ühte dokumenti, mis koondab kokku selgituse, joonised, tabelid ja vajadusel klikitavad osad. Põhjus on praktiline: lihtteksti raamides hakkab AI graafikuid ja skeeme tähemärkidega improviseerima ning tulemus tuleb puine, rikkamas vormis joonistab ta aga kohe selge pildi koos seletustega kõrval. Kolleegid avavad ja loevad sellist dokumenti päriselt, samas kui pikast tekstiseinast kiputakse üle libisema. Sügavam mõte pole tegelikult formaadi valikus, vaid selles, et AI võiks järjest enam toota kasutamisvalmis dokumente ja tööriistu – mitte tooret teksti, mille me ise käsitsi peame vormi valama.

Videot vaata siit.

Põhjamaade kultuurilt on mõndagi õppida nii neil, kes siia sisenevad kui meil, kes juba kohal on

Siin on üks rahustav video soomlaselt, kes esitab kuus Põhjamaade harjumust, mis aitavad muuta elu lihtsamaks, rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Lühidalt märksõnad:

• ela kooskõlas looduse rütmidega – igapäevast rutiini ja ootusi isiklikule energiatasemele tuleks kohandada vastavalt aastaaegadele – suvel oled aktiivsem ja pimedamatel talvekuudel keskendud rohkem puhkamisele ega püüa aastaringselt säilitada sarnast energiataset.
• aeglusta vestluste tempot – see annab võimaluse teist inimest päriselt kuulata ja jätab vestlusesse ruumi inimestele, kes ei ole tingimata kõige valjema häälega;
• ära torma kohale viimasel minutil ega hiline – teiste inimeste aja austamine on väga oluline. Sea uueks standardiks jõuda kohale viis minutit varem ning saad rahuneda, hingata ja end vaimselt ette valmistada;
• ära eelda pidevat tunnustust – motivatsioon ja uhkusetunne tehtud töö üle peaksid olema sisemised. Põhjamaades on tavaline, et hästi tehtud töö eest ei jagata igal sammul kiidusõnu, vaid hinnangut ja austust näidatakse hoopis suurema vastutuse usaldamisega;
• ära kurda, vaid võta vastutus – kui väljas sajab, ära süüdistata ilma, vaid pane selga ilmastikule vastavad riided;
• tööta selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et töötada – töö peab toetama Sinu elu, mitte Sinu elu täielikult üle võtma. Õhtud, nädalavahetused ja pikad suvepuhkused on rangelt kaitstud isiklik aeg, mis on pühendatud perele, sõpradele ja hobidele.

Reedene kvaliteetaeg Kastrulis

Toit oli vaheldusrikas: kohati maitsekas ja siis… naturaalsete maitsetega. Söögikoht ise, kui väga üldiselt stereotüpiseerida, oli nüüdisaja Eesti õpikunäide – natukene trashy, klientide suhtes viisakas, kuid üsna ükskõikne, aga sugugi mitte pahatahtlik.

Vaata siit.

NB! Kui lülitate YouTube’is sisse subtiitrid, siis avastate, et eestikeelse video ingliskeelsed subtiitrid on väga täpsed.

Aeg

Sõitsime neljapäeval, 7. mail, Pärnu Spordihalli poole ja autos tuli jutuks aeg ja selle tähendus eri kultuurides. See vestlus jäi veidi kripeldama ja uurisin veidi erialakirjandust. Siit leiate lühikese koondi sellest, kuidas aeg moodustub eri kultuurides. Tegelikkus on veel huvitavam, kui siia koondada suutsin.
Küll tahaks sellest protestantliku aja vanglast välja saada. Katoliiklisus ruumis ja idamaades on ilmselt vaimselt märksa kergem elada.

Suhtumine ja hoiakud aitavad ka – või eeskätt? – vananedes. See viimane on paratamatu, ülejäänuga saab tegeleda (vt, kes räägib 🤣)

Siit saate lugeda, et positiivne mõtteviis ei ole pelgalt emotsionaalne seisund, vaid kriitiline tegur, mis määrab inimese füüsilise ja vaimse tervise trajektoori vananedes. The Guardiani artiklis selgitab tunnustatud teaduse populariseerija Bianca Nogrady, et negatiivsed stereotüübid toimivad ennast-täideviiva ennustusena, pannes meid loobuma tervislikest harjumustest, samas kui optimistlik hoiak soodustab aktiivset tegutsemist ja tervisemurede kiiret lahendamist. Teadusuuringud kinnitavad, et isegi kõrges eas on võimalik kognitiivseid ja füüsilisi võimeid parandada, lükates ümber müüdi vanadusest kui paratamatust hääbumisest. Olulise õpikohana rõhutatakse, et vananemine ei võrdu haigusega ning ühiskondlikest eelarvamustest vabanemine aitab meil seda eluperioodi näha kui üht õnnelikumat ja täisväärtuslikumat aega. Niisiis, hoiak “elu on lill!” on väga tervislik ja jätkusuutlik. Seda teist varianti ma ei soovita proovida.

Igaüks on iseenda “geenilüliti” ehk elustiil ja igapäevased valikud määravad suure osa sellest, missugused geenikombinatsioonid realiseeruvad

Siit BBC artiklist saate lugeda, et inimese isiksus ei ole määratud üheainsa geeniga, vaid kujuneb tuhandete pisikeste geneetiliste variatsioonide ja lugematute keskkonnamõjude keerukas koostoimes. Kuigi pärilikkus selgitab umbes poole meie iseloomuomadustest, näitavad tänapäevased uuringud, et isiksus on tänu epigeneetilistele protsessidele märksa muudetavam ja paindlikum, kui varem arvati. Epigeneetiline tähendab protsessi, kus keskkond ja elustiil muudavad seda, kuidas keha loeb geenikoode (lülitades geene sisse või välja), ilma et tegelik DNA-järjestus ise muutuks. Oluline on mõista, et suured täiskasvanuea sündmused või traumad ei muuda meie baasolemust nii drastiliselt kui arvatud, vaid pigem on määravaks pikaajaline “polü-keskkondlik” ehk lugematute väikeste igapäevaste kogemuste ja olukordade kuhjuv kogumõju. Teadus liigub üha enam suunas, kus isiksust nähakse dünaamilise tervikuna, kus bioloogiline eelsoodumus ja elukogemus on lahutamatult põimunud.

Siit BBC loost saate lugeda siinse loo autori Laurie Clarke teist lugu sellest, kuidas ta muutis end kuue nädalaga. On päris huvitav, et kuue nädala jooksul tegi ta teadlikke käitumuslikke pingutusi (nt võõrastega vestlemine, mediteerimine ja enda perfektsionismi ohjeldamine), mille tulemusel paranesid tema isiksusetesti näitajad märgatavalt (83-lt protsendilt 50-le). Tema eksperiment kinnitas, et isiksus ei ole kivisse raiutud, vaid seda on võimalik “teeskle, kuni see õnnestub” (strateegia, kus inimene teeskleb enesekindlust, kompetentsust või optimistlikku mõtteviisi isegi siis, kui ta seda sisemiselt veel ei tunne) meetodil ja järjepideva harjutamisega kiiremalt muuta, kui varem arvati. Peamine õppetund on see, et uued tegevused ja mõttemustrid muudavad aja jooksul meie enesetaju, muutes varem hirmutavad sotsiaalsed olukorrad loomulikumaks. Samuti selgus, et sisemine rahu ja emotsionaalne stabiilsus on saavutatavad pigem läbi emotsioonide aktsepteerimise ja igapäevaste rutiinide, mitte suurte elumuutuste ootamise. Kokkuvõttes näitab see lugu, et isegi kui me ei muutu täielikult uueks inimeseks, annab teadlik sekkumine meile suurema kontrolli oma iseloomu ja elukvaliteedi üle.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab (Fortune näitel)

Pean tunnistama, et mind häirivad väga selgelt ühepoolsed, pealiskaudsed ja autori enda kujutlusi pealesuruvad tekstid “kvaliteetmeedias”. Eestis ma enamasti neid ei ava, siinse Fortune artikli võtsin lahti ja vaatasin läbi. Tõsi, minu ootused olid kallutatud nii Fortune nimest kui minu kujutlustest. Autor, Emma Burleigh, on ju korrektselt teksti juures adresseeritud: reporter. Ta teeb seda, mida tekstis väidab teiste kohta: kõneleb asjast eriteadmisi omamata. Paraku on siin tegemist vastutuse-pingege. Suur hulk inimesi elabki tsitaatide järgi ning neid selles tekstis jagub. Et ise selles segadikus orienteeruda, vaastasin, mida on viimase viie aasta jooksul uuritud ja mis järeldustele jõutud. Autor väidab, et iseloom, kultuurisobivus ja “inimlikud omadused” on palkamisotsuses olulisemad kui formaalsed kvalifikatsioonid (CV, kogemus, haridustõend) ning esitab tõenduseks nelja tegevjuhi — Bartletti, Solomoni, Meyeri ja Buffetti — anekdoote ja tsitaate ehk autoriteedipõhist materjali, mitte süstemaatilisi andmeid. Nagu sageli juhtub populaarteaduslikest tekstides, on osa väiteid täppi läinud ja osa mitte. Näiteks Solomoni “smart enough” künnis-mudel ja Buffetti haridus-skeptitsism on kooskõlas psühholoogiavaldkonna teadmusega, kus kognitiivse võime ja jõudluse korrigeeritud korrelatsioon langes (nt Sackett, Demeke & Bazian 2024) ning kommunikatsioonioskuste ja sõltuvuse rõhutamine ühildub Heller & Kessleri (2022) tööandja-hinnangute leidudega. Kuid keskne narratiiv — et intuitiivne intervjuu suudab “iseloomu” usaldusväärselt diagnoosida ja et “cultural fit” on neutraalne kvaliteedikriteerium — on empiiriliselt vastupidine: struktureerimata intervjuu valiidsus on madal ja similarity bias-suunatud (Sinclair 2023; Highhouse’i “selection expertise” müüt), cultural fit on dokumenteeritud kui diskrimineerimise legitimeerija (Kalina 2021; Bonelli & Hua 2024), ning üle 140 audit-eksperimendi 30 riigis näitavad, et palkamisdiskrimineerimine pole 25 aasta jooksul vähenenud — vähendavaks faktoriks pole olnud “iseloomu hindamine”, vaid hoopis protseduuride formaliseerimine (Quillian & Midtbøen 2021). Selline asümmeetria — kus retooriliselt sidus tekst seob mõne empiiriliselt toetatud väite mitme empiiriliselt vastupidise väitega ühtlase autoriteedipõhise tõendusvormi all — võib tavalugeja viia järeldusele, et kogu narratiiv on teaduslikult põhistatud, kui tegelikult selle põhituum (intuitsioon kui usaldusväärne valikuvahend) on kümnete aastate psühholoogia ja sotsioloogia uurimustega teravas vastuolus. Artikkel ei eksi selles, millele ta tähelepanu juhib (kogemus ja haridus pole ainsad signaalid), vaid selles, mille ta nende asemele pakub (juhi intuitsioon ja sobivustunne) — ja just see asendus on see osa, mille empiiria pigem ümber lükkab kui toetab.

Metsa ei istutata

“Ökoloogi kõrvale kõlab üleskutse „mine metsa istutama“ umbes samamoodi nagu ettepanek istutada järv või rajada soo. Puid saab istutada. Puistut võib rajada. Aga metsa ei saa istutada. Mets ei ole puude summa, nagu linn ei ole majade summa ega ühiskond inimkehade kogum. Mets on elus süsteem, mis sünnib aeglaselt, katkestuste, lagunemise, juhuse ja uuenemise koosmõjus. Kuidas istutada musträhne, ilveseid, torikseeni, habesamblikke, metsakuklaseid, mükoriisat, mullastikku, niiskusrežiimi, varje, valguslaike, õõnsusi, mahalangenud puid ja sajandite vältel kujunenud suhteid? Selline küsimus ei ole tegelikult retooriline.
Väljend „metsa istutamine” reedab antropotsentrilist suhet loodusega. Selles peitub eeldus, et inimene seisab loodusest kõrgemal ja võib ökosüsteeme oma tahtmise järgi rajada, ümber tõsta ja asendada.”
Loe Mihkel Kanguri lugu Sirbis

Kuidas president Obama probleeme lahendab? 

Siin on väga lahe klipp (2 min 13 s) intervjuust, kus B. Obama seletab, kuidas ta probleeme lahendab. Hästi lihtne, kuid – mulle tundub -, järjest kaduv oskus (mis meenutab mulle jälle Mark Goulstoni raamatut).

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo: julgeolekuolukord tõenäoliselt lähiajal halveneb

“Merilo lisas, et enne julgeolekuolukorra paranemist läheb see tõenäoliselt halvemaks. „See ei tähenda, et peaksime kohe eeldama otsest sõjalist rünnakut, aga me ei saa tänases julgeolekuolukorras välistada mitte midagi,“ nentis ta. Tema sõnul ei piisa enam klassikalisest lahingvalmidusest ning tugevdada tuleb heidutust. See tähendab valmisolekut vastane juba konflikti alguses peatada ja vajadusel ka võita. Sellest loogikast lähtub kaitseväe visioon „võiduks valmis“, mille eesmärk on hoida sõda ära, kuid selle puhkemisel ollakse valmis võitlema ja võitma.” Vaata ja loe siit.