Märkmeid kodumaalt (42.): 08.-14.06.2026

Sõda ei ole õigluse vältimatu eeltingimus

Selles Sirbis avaldatud Alari Purju intervjuus tippmajandusteadlase Thomas Pikettyga, selgub lohutav tõde: ühiskondlik heaolu ja võrdsus ei pea sündima läbi katastroofide ja sõdade. Piketty viitab, et õiglasem ühiskond saab tekkida vaid teadliku ja pikaajalise “poliitilise pingutuse tulemusel”, mitte iseenesest. Kui rikkad lääneriigid aga globaalset varalist lõhet kiiremas korras ei silu, nihkuvad maailma jõujooned tulevikus Hiina ja teiste BRICSi riikide – mõjukate ja kiiresti arenevate suurmajanduste ühenduse – poole. Piketty silmis nõuavad praegune süvenev globaalne ebavõrdsus ja kliimakriis rikastelt riikidelt ressursside otsest ümberjaotamist, kuna nende heaolu põhineb ajaloolisel koloniaalvõimul ja ühiste globaalsete ressursside ekspluateerimisel: “Rikastel riikidel tuleb tunnistada, et nende rikkus on loodud ühiste globaalsete ressursside ekspluateerimise tulemusel”.

Maailma suurpangad lubasid 2025. aastal fossiilkütustele 906 miljardit dollarit

Teisipäeval kerkis koduses õhtusöögilauas küsimus: kui keskkonnaküsimused on nii olulised, siis miks ei leidu keskkonnaeriala tudengitele praktikakohti? Ja siis seadsin kahtluse alla, kas keskkonnaküsimused on olulised ainult sõnades või ka tegudes. Paistab, et “eeskujusid” leidub.
Selles The Guardiani artiklis kirjutab Oliver Milman, et maailma 65 suurimat panka suunasid 2025. aastal fossiilkütusetööstusse 906 miljardit dollarit – ligi 8% rohkem kui aasta varem. Suurim rahastaja oli taas JPMorgan Chase 58 miljardi dollariga. Aruande koostanud keskkonnaorganisatsioonide sõnul on selline kasv vastuolus Pariisi kliimaleppega, mis seadis eesmärgiks hoida globaalne soojenemine alla 1,5 kraadi. Kõige õpetlikum on ehk see, et nn Net-Zero Banking Alliance – ÜRO toetatud pankade ühendus, mis lubas oma laenutegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsusega kooskõlla viia – saadeti laiali pärast mitme liikme lahkumist, mis näitab, kui hapraks osutuvad vabatahtlikud lubadused poliitilise surve all.

Tulge vanglasse!

Sellest artiklist saad lugeda, et vangivalvuri miinimumtöötasu tõuseb 2400€, kui oled nõus minema Tartusse valvama Rootsist saabuvaid kinnipeetavaid. Ja kui oled tubli, siis tõuseb töötasu kuni 3000€-ni. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev ja päästeameti peadirektor Margo Klaos heidavad valitsusele ette, et Rootsi vangide Eestisse toomisega seonduvalt uute kõrgepalgaliste vanglatöötajate värbamine loob ebavõrdse olukorra võrreldes PPA ja päästeametiga.

Eesti esimesed teadustööd

Selles lühikeses ülevaates leiate viited ja Tartu Ülikooli mõtteloo õppetooli toimetaja Dr Kaarina Rein’u argumentatsiooni Eesti teadustöö sünni kohta. Tegu on teadusajaloolise ülevaate-esseega populaarteaduslikus registris – küsimusekeskne, mitte teesikeskne; allikapõhine (bibliograafia, arhiiv, teiseste tööde refereering), mitte argumentatsioonipõhine akadeemilises mõttes. Teksti tegelik kese pole vastus küsimusele „mis oli esimene”, vaid välja ütlemata jäetud tõdemus, et vastus on alati kriteeriumi funktsioon. Näiteks küsib ta lk 69: “kellest või millest Eesti teadus üldse algab. Kas esimese eestlasega, kes Tartu ülikoolis doktoritöö kaitses, või esimese eestikeelse doktoritööga?” ja vastab, et mõlemal juhul on esiplaanil arstiteadus.

Rail Baltic Estonia juht: ilusad sõnad enam ei aita, nüüd on aeg otsustada

Selles Ärilehe intervjuus tõdeb Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, et Läti ei jõua 2030. aastaks raudteed valmis ka suure raha eest, sest alusehituse ajakulu on füüsiline piirang, mida ressurssidega kompenseerida ei saa, samas kui Eesti püsib 95% graafikus ja suudaks tähtajast kinni pidada. Salomets möönab siiski, et 2030 poleks Eestile majanduslikult optimaalseim valik: ülekuumeneva ehitusturu tõttu nõuaks kiirustamine ligi kolmandiku võrra suuremaid mahte ja tõstaks aastased investeeringud 500 miljonilt umbes 700 miljonile eurole. Ta seob Läti enam kui kaks korda kõrgema kilomeetrihinna üle-optimistliku Riia kesklinna trassiga ja varasema „Euroopa maksab 85%” narratiiviga, mis soodustas üleprojekteerimist, vastandades sellele Eesti teadlikult ratsionaalsed valikud (Ülemiste ja Pärnu sõlmed Balti jaama asemel, pakettistrateegia, inseneeria optimeerimine). Lõppotsuse – kiiresti ja kallilt või aeglasemalt ja kontrollitult – nihutab Salomets selgelt poliitikute õlule, rõhutades, et 2027. aasta eelarves on puudu 150–200 miljonit eurot ja ajaaken on liiga kitsas, et ainuüksi ilusatest sõnadest piisaks. Prantsuse peatöövõtja Bouygues kinnitab paralleelselt, et 2030 on tehniliselt veel võimalik, kuid eeldab rahastuse selgust aastatel 2026–2028. Selle intervjuu peamine pinge on selles, et sama ajalis-ressursilist piirangut esitatakse liikumatu loodusseadusena, kui jutt on Läti läbikukkumisest, ja hallatava, isegi soovitava paindlikkusena, kui jutt on Eesti enda viivitamisvõimalusest – nii et „füüsikaseadusi ei saa nihutada” toimib vähem tehnilise faktina ja rohkem asümmeetrilise retoorilise instrumendina.

Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest

Selles Sirbis ilmunud artiklis kirjutab haridusökonomist Kaire Põder ühest ebamugavast küsimusest: kas Eesti haridus on päriselt nii võrdne, kui meile meeldib uskuda? Tema väitel sõltub ligipääs heale haridusele üha enam vanemate rahakotist – rikaste ja kultuurieliidi lapsed olevat keskklassi omadest umbes “aasta jagu õppimises ees”, ja Eestis õpib erakoolis vaid umbes 5% lastest, samas kui ligi 30% vanematest valib lapsele kodukandist välja jääva kooli. Provotseerivalt küsib ta, kas õige oleks hoopis vanemate sekkumist vähendada ja vastutus koolile tagasi anda – nii nagu tema sõnul Soomes tehakse. Kõige väärtuslikum mõte, mulle tundub, on see, et tulemuste erinevus pole sama mis ligipääsu ebaõiglus – andekuse ja töökuse erinev tasu on ootuspärane, ebaõiglus algab alles sealt, kus stardipositsiooni määrab vanemate rahakott. Sarkastilise pealkirja tõttu tasub rõhutada: autor ei esita “vanema väljatõrjumist” otsese poliitikasoovitusena, vaid provokatsioonina, mis paljastab pinge individuaalse lapsevanema huvi ja süsteemse võrdsuse vahel.

Apple’i WWDC 2026 konverentsi sõnumid

Selles videos väidetakse, et Apple’i WWDC 2026 konverentsi sõnumite kohaselt teevad Apple’i värskeimad tarkvarauuendused nii uued kui ka vanad seadmed märkimisväärselt kiiremaks ja stabiilsemaks, parandades ära mitmed pikaajalised vead süsteemis. Turvalisusele on suur rõhk, sh laste nutiseadmete kasutamise piiramine ja turvalisuse haldamine muudeti lapsevanemate jaoks palju lihtsamaks ning loogilisemaks ning sõnum on lihtne – ostke lapsele iPhone (ja endal peab see mõistagi samuti olemas olema). Kogu esitluse suurim fookus oli aga uuel “Apple Intelligence” tehisintellektil, mis ei püüa olla lihtsalt järjekordne iseseisev vestlusrobot, vaid mis suudab läbi töötada kogu sinu seadmes oleva info – e-kirjad, sõnumid, kalendrid ja fotod. Selle õnnestumine sõltub sellest, kas virtuaalne abiline Siri suudab seda isiklikku infot usaldusväärselt ja täpselt kasutada, et sinu eest automaatselt igapäevaseid ülesandeid lahendada ilma suuremate eksimusteta. 

Selles videos on uba!

Siin üks visuaalselt väga kvaliteetselt tehtud video – heli, visuaalid, keel, rütm, … (4 min).
Pikka aega on arvatud, et ubadest ja täisteratoodetest saadav fütiinhape on organismile kahjulik, sest see takistab kasulike mineraalide omastamist. Värsked uuringud näitavad, et tegelikult toimib see aine soolestiku elutähtsa kaitsjana, hoides ära põletikke ja soole limaskesta kahjustusi. Fütiinhape aitab kehas aktiveerida olulist valku, mis tugevdab soole seina ja ennetab haigusi tekitavat “lekkiva soole” sündroomi. Seetõttu võivad näiteks keto- või paleodieedi järgijad, kes oma menüüst ube väldivad, jääda ilma olulisest tervisekasust. Niisiis on oad meie seedesüsteemi tervise hoidmisel palju tähtsamad ja kasulikumad, kui seni on arvatud.
NB! Avastus, et toidust saadav fütiinhape reguleerib soole tervist rakutasandil, on tohutu kliinilise tähtsusega ning võib avada ukse uutele, loomulikumatele ravisuundadele põletikuliste soolehaiguste korral.

T.-H. Ilvese intervjuu, mida tasub vaadata-kuulata

Siin on FRANCE 24 intervjuu T.-H. Ilvesega, kelle sõnul on ainus viis Venemaaga toimetulekuks näidata üles otsustavust ja sõjalist jõudu, sest läänelikud järeleandmised ja naiivsed läbirääkimised Putinit ei peata. Kuna USA toetus Euroopa julgeolekule on muutunud ebakindlaks, peab Euroopa looma omaenda iseseisva kaitsevõimekuse ja investeerima massiliselt uutesse tehnoloogiatesse. Pikka aega eiras Lääne-Euroopa Balti riikide hoiatusi Venemaa imperialismi kohta, pidades meie hirme alusetuteks. Tänaseks on olukord muutunud ja Ida-Euroopa liidreid võetakse kuulda, kuid uute vigade vältimiseks peab Euroopa jääma Venemaa suhtes täielikult ühtseks.
Väga huvitav vestlus. Muuhulgas ütleb Ilvest, et Putinil on KGB taust ja ta oskab inimesi manipuleerida – tema mõttemaailm toetub 1930ndate stiilis imperialistlikule “veri ja muld” (blood and soil) ideoloogiale, mis peab ukrainlasi lihtsalt venelasteks ja Venemaad slaavlaste juhiks.