Märkmeid kodumaalt (40.): 25.-31.05.2026

“How to feel more loved, with Harry Reis, PhD” 

Siin on vahelduseks üks podcast sellest, kuidas osata tunda armastust, mida sinu vastu tuntakse ning mida teha, et sinu tunded oleksid teistele kättesaadavad. Väga praktiline ja kompaktne ning mõnus kuulamine.

“Tõenäoliselt rahvusriigi pidamine muutub keeruliseks, üle tuleks vaadata valimisseadus, kodakondsusseadus ja keeleseadus,” […]

Praeguse sündimuse jätkumisel võib Eesti rahvaarv sajandi lõpuks langeda alla 700 000 ning see toob kaasa probleeme tervishoius, pensionite maksmises, aga ka mujal. “On natuke pentsik vaadata sellist paraadprojektide rohkust, mida me juba oleme ehitanud, oleme ehitamas ja siis ka arutame, et ooperimajad ja multifunktsionaalsed suurhallid ja muu säärane. See on natukene kontrastne demograafilise väljavaatega,” sõnas demograaf.
Selles artiklis on väga reaalne peegeldus, mida ootasin juba ammu, sest ühiskond – ja paljud organisatsioonid – käituvad endiselt kasvuloogikast lähtuvalt ja eiravad vajadust väärtusloomeks. See viimane kehtib ka indiviidi tasandil – tarbijate arv ja/või mõju muudkui kasvab (see on minu tunnetus).

Viis miljonit alla 5-aastast last sureb igal aastal – millesse nad surevad?

Oxfordi vanemteadur Hannah Ritchie väidab, et globaalse laste suremuse vähendamiseks peame mõistma surmade täpseid põhjuseid. Näiteks Nigeerias on väikelapsel üle 20 korra suurem tõenäosus surra kui Ühendkuningriigis, kusjuures kolmandik sealseid surmasid tuleneb sünnitustüsistustest, sealhulgas lämbumisest – vastsündinu ohtlikust hapnikupuudusest vahetult pärast sündi -, mis on õige abi korral suuresti välditav. Rikkamates riikides on nakkushaigused tänu tõhusale ennetusele haruldased ning esile tõusevad enneaegsed sünnitused, mille ennetamist takistab asjaolu, et paljud neist toimuvad spontaanselt ja siiani teadmata põhjustel. See väga inimlik ja empaatiline ülevaade õpetab, et laste elude päästmine ei nõua alati kalleid teadussaavutusi, vaid sageli piisab olemasolevate ressursside ja põhivaktsiinide õiglast jaotamist.

Rainer Saks: kogu olukord sõjategevuses on kiiresti halvenemas. Venelaste pealetung on sattunud tõsise küsimärgi alla

Lugesin selle artikli pealkirja ja mõtlesin, et mis siis nüüd – kelle poolt me oleme? Ja tekst ongi tegelikult sellest, kuidas Venemaal asjad halvemaks lähevad. Ukrainale on Venemaa raskused ju ikka hea märk, hoolimata raskustest. Putin allkirjastas uue ukaasi, mis kustutab kuni 10 miljoni rubla suurused võlad neil kodanikel, kes astuvad armeesse pärast 1. maid 2026. See samm viitab teravale elavjõu puudusele ja sellele, et riigi fiskaalpoliitika — ehk eelarve- ja rahandusjuhtimine — pitsitab juba tugevalt kohalikke ettevõtjaid. Kuigi Venemaa üritab Kiievi diplomaatide hirmutamisega initsiatiivi hoida, on nende “võime pealetungiga jätkata on sattunud tõsise küsimärgi alla”.

Euroopat kattev kuumakuppel tõi uued soojarekordid

Euroopat tabanud erakordne maikuine kuumalaine on toonud kaasa ajaloolised temperatuurirekordid. See artikkel vahendab ekspertide hoiatusi, et sellised ilmastikuäärmused on muutumas uueks normaalsuseks, milleks praegune ühiskondlik taristu pole valmis ja mis on märk millestki palju sügavamast kui lihtsalt varajasest rannailmast. Niinimetatud kuumakuppel — Põhja-Aafrikast pärit soe õhumass, mis on kõrgrõhkkonna alla lõksu jäänud —, mis pani temperatuurid hüppeliselt tõusma ja tõi näiteks Lääne-Londoni Kew Gardensis kaasa rekordilise 34,8-kraadise kuumuse ja Itaalia Lazio maakond kehtestanud ranged piirangud päikese käes töötamisele. “riik on ehitatud kliima jaoks, mida enam ei ei eksisteeri”

Alexander Stubbi mõtteid maailmakorrast on kujundanud hiigelarv väga erinevas vormis rahvusvahelisi kohtumisi

“Kui paar päeva pärast suure sõja algust 2022. aastal toimus ÜRO Peaassambleel Venemaad hukka mõistev hääletus, oli selle poolt 141 riiki, 35 jäi erapooletuks ja neli oli vastu. Paljud globaalses läänes pidasid hääletuse tulemust valdavaks toetuseks Ukrainale ja hukkamõistuks Venemaale. See tõlgendus osutus ennatlikuks ja liiga optimistlikuks. Kui teoreetilist hoiakut üritati Venemaale sanktsioonide kehtestamisega tegudeks vormistada, oli vaid 40 riiki nõus seda tegema. Ükski Aafrika ega Ladina-Ameerika riik ei sanktsioneerinud Venemaad. Põhjus polnud Stubbi järgi ükskõiksus, vaid eraldatus: seda peeti lääne sõjaks.” Siit saab lugeda Sirbis ilmunud majandusteadlane A. Purju ülevaadet Soome presidendi äsja ilmunud raamatust.

Miks on Taiwani turvalisus nii oluline meile kõigile?

Pean tunnistama, et Hiina-Taiwani suhted on tunnetuslikul-emotsionaalsel tasandil olnud ikka olulised, kuid ega ma tegelikult globaalset mõõdet ei hoomanud. Siin on väga kasulik ülevaade, mida see kõik võib tähendada ainult ühest vaatepunktist. Taiwan toodab peaaegu kõik maailma nutiseadmetele vajalikud keerukamad kiibid, kuid nende tehased ja igapäevaelu sõltuvad 95% ulatuses meritsi sissetoodavast kütusest. Konkreetsemalt: Taiwan toodab üle 60% maailma pooljuhtidest ja 90% arenenud kiipidest. Maailma suurim kiibitootja TSMC üksi tarbib ligi 10% Taiwani elektrist. Energiavarustuse katkemine ei ohustaks ainult Taiwani, vaid halvaks kogu globaalse tarneahela ja tehnoloogiatööstuse Kui naaberriik Hiina peaks saare laevaliikluseks blokeerima, saaks Taiwani peamine gaasivaru otsa kõigest 12 päevaga, mis peataks nii nende riigi toimimise kui ka globaalse tehnoloogiatootmise. Kuna tuumaenergiast on loobutud ja suured elektrijaamad on sõjaolukorras kerged sihtmärgid, on Taiwan hakanud päästerõngast otsima roheenergiast. Et sellist katastroofi vältida ja end sõltumatuna hoida, on saareriigi pikaajaliseks lahenduseks ehitada massiliselt lokaalseid päikesepaneele ja avamere tuuleparke, mida on rünnaku korral väga raske korraga rivist välja lüüa. Õpikoht Ukraina sõjast on see, et päikeseenergia on detsentraliseeritud – lokaalsed päikesepaneelid ja salvestid hoiavad haiglad ja majapidamised töös isegi siis, kui vaenlane ründab suuri alajaamu ja elektrivõrku.

Termin “tehislik üldintellekt” (AGI) on PR-termin, mis moonutab reaalsust

Michael I. Jordan on üks juhtivaid tehisintellekti valdkonna teadlaseid maailmas (vt Google Scholar). Teda tasub kuulata. Siin on intervjuu, mida tasub kuulata-vaadata. Näiteks väidab ta, et inimeste intelligentsus ei eksisteeri isoleeritult, vaid tekib sotsiaalse suhtluse, kultuuri ja teiste arvamuste koondamise kaudu. Seetõttu põhineb ka praegune AI tehnoloogia miljardite inimeste (ehk kollektiivi) sisendil. Idee, et intelligentsus asub vaid ühes tehisajus või superarvutis, eirab fakti, et tõeline teadmus on detsentraliseeritud. [Mina lisaksin, et see on ka detsentriline] Praegune meediakära “superintellekti” ümberpööramatust ohust on pigem teadusulme, mis juhib meie tähelepanu kõrvale tegelikelt lahendamist vajavatelt probleemidelt (nt info asümmeetria ja erinevad kasutusmotiivid) ja hirmutab asjatult noori. Selle asemel, et karta inimeste asendamist robotitega, peaksime nägema AI-d kui abilist, mis aitab meil paremini hallata keerulisi igapäevaseid ökosüsteeme, olgu selleks tervishoid või transpordivõrgustikud. Et AI-st saaks aga turvaline abiline, peame seda arendades kaasama majanduse ja statistika põhimõtteid, mis tagaksid andmete usaldusväärsuse ja annaksid andmete loojatele nende panuse eest õiglase tasu.

Seda CNN videot oleks kasulik vaadata, sest selle kaudu nähakse meid

Lugu Eesti digirevolutsioonist vaata siit.

Järgmised kuus kuud on kriitlised – esimest korda alates 2023. aastast suudab Ukraina tagasi võita rohkem territooriumi, kui ta kaotab

Ukraina sõjas on toimumas oluline pööre, sest pärast pikka paigalseisu hakkab Ukraina lahinguväljal eelist saavutama. Tänu paremale planeerimisele ja tõhusatele droonirünnakutele suudavad ukrainlased purustada Venemaa varustusliine kaugel rinde taga. See jätab vene sõdurid ilma laskemoona ja toiduta, mistõttu on nende edasiliikumine peaaegu täielikult peatunud ning Ukraina saab uuesti asuda vasturünnakutele. Samal ajal kannab Venemaa meeletuid inimkaotusi (u 1000 inimest päevas) ning nende raketirünnakud Ukraina linnadele on pigem märk meeleheitest ja poliitilisest aktist kui reaalsest sõjalisest tugevusest. See video on analüütiline reaktsioon meedias ilmunud Ukraina kindrali väitest, et järgnevad kuus kuud on otsustavad.