Märkmeid kodumaalt (46.): 06.-12.07.2026

Lugemiseks ja uudistamiseks

Tai köögi sõnastik

Üsna õigel ajal ilmus artikkel Tai roogade sõnavaraga. Muuhulgas märgitakse: “Rinne sõnul ei pea Tai toitu kartma ka need, kes vürtsika toiduga harjunud ei ole. „Tais öeldakse naljatamisi, et kui toit on liiga vürtsikas, siis söö lihtsalt edasi,“ ütleb ta. „Eestis soovitaksin selles olukorras siiski klaasi piima kõrvale võtta.“”
Siit saab veel lisa uudistada.

Ämbliku urgu: kuidas Austraalia filmitegija tegi AI abil võimatu dokfilmi 

Selles artiklis kirjutab Kelly Burke Austraalia digikunstnikust Jodie Heenanist, kelle täielikult AI-ga tehtud “loodusdokumentaal” Guardians of the Burrow – lugu Amazonase tarantlist ja pisikesest suminakonnast – võitis auhinna rahvusvahelisel Omni AI-filmifestivalil. Heenani põhiargument on, et AI näitab võimatut: väidetavalt pole keegi seda ämbliku-konna suhet metsikult jäädvustanud, sest kogu tegevus toimub urus, kuhu kaamerad ei ulatu. Tegelikult ei pea see paika – teadlased on täpilise suminakonna ja tarantli mutualismi Peruus tegelikult pildistanud ja aastakümneid uurinud, nii et loo keskne “esmakordselt” ei täpne. Teine intervjueeritav, kanadalane Robert Gaudette, võrdleb AI-d CGI tulekuga ja lubab, et kadunud töökohtade asemele tekib uusi, nagu Marveli filmide 300–400-pealised meeskonnad – analoogia, mis kõlab veenvalt, aga tõestab vähem kui esmapilgul paistab. Artiklis on toredad lingid ämblikufilmi lõikudele.

Popcorni lühiajalugu

The Conversation’i artiklis “A brief history of popcorn” väidetaks, kuidas popkorn – üks vanimaid snäkke, mille jälgi on Peruust leitud umbes 6700 aasta tagant – sai kino lahutamatuks kaaslaseks pigem raha kui maitse tõttu. Charles Cretorsi aurumasin (1885, esitletud Chicago maailmanäitusel 1893) tõi popkorni laadaplatsilt saali, kus seda esmalt põlati kui lärmakat madalkultuuri; helifilm maskeeris krõmpsu ja Teise maailmasõja suhkrunormeerimine tegi magusatele näksidele lõpu, mille peale popkorni tarbimine loo väitel kolmekordistus. Loo kandev, kuid allikastamata arv on ka üle 70% kasumimarginaal – tegelikult on neid arvestusi teisigi. Kõige sisukam õppetund on hoopis metoodiline: kui popkultuuri ajalugu pakub sellist sujuvat “üht põhjust” ja kutsub sind jagatud tundesse (“kodus pole see lihtsalt sama”), tasub küsida, kelle ajalugu siin universaalseks tehakse?

Vaatamiseks

Haridusminister Kristina Kallase TEDx Talk

Kristina Kallase inglisekeelne 6. juuli 2026. a TEDx Talk keskendub TI ja õppimise vahekorrale. Ma teen siin erandi ja selle esitluse sisu ei kommenteeri, sest see väärib vahetut kuulamist kõikidel, kes on haridusest ja kognitiivsetest protsessidest huvitatud.
Ääremärkusena siiski märgin, et mulle tundub, et nii aruka jutuga haridusministri üle võiks rõõmustada.

Mõttevahetus selle üle, miks ROK lubas Venemaa tagasi olümpiale

Siin on vahelduseks üks erutelu – mitte ainult hinnangud – Venemaa tagasivõtmisest olümpialiikumisse juba LosAngelese mängudel. Videos käiakse välja huvitav alternatiivne kontseptsioon – kui olümpiamängudelt eemaldataks täielikult kõik riigilipud ja -hümnid, aitaks see viia fookuse tagasi algsele olümpiaideele ehk sportlastevahelisele, mitte riikidevahelisele võistlusele.
ROK otsustas lubada Venemaa sportlased tagasi olümpiamängudele väites, et süütuidsportlasi ei tohiks poliitikute otsuste eest karistada. Eksperdid ja ukrainlased on aga otsuse peale nördinud, sest tegelikkuses pole Venemaa sõda ega riiklikud dopinguskandaalid kuhugi kadunud ning tagasikutsumise tegelikud põhjused on varjatud. Lisaks rõhutatakse, et autoritaarsed riigid kasutavad sporti alatasa ära vägivalla ja natsionalistliku propagandana, mis muudab spordi ja poliitika eraldamise võimatuks. Seega seisab maailm raske dilemma ees: kuigi sportlaste eemalejätmine tundub isiklikul tasandil ebaõiglane, on see sageli ainus viis avaldada survet agressiivsele riigisüsteemile, mis muidu jääks puutumatuks.

Marques Brownlee pakub siin videos väga kõrge valiteediga sisu ja vormi

Seda Marques Brownlee videot tasub vaadata vähemalt kahel põhjusel: (1) sisu on esmaklassiline poolt ja vastu arutlus sellest, kuidas Apple tehisintellekti-küsimuses hakkama on saanud ning (2) tehniline teostus on selline, mis pakun ühtaegu naudingut ja inspiratsiooni.

Silmailu

Tagasi kodus.

Mooramaa mees on oma töö teinud, Mooramaa mees võib minna.

Lapsed on jälle kodus. 46 nädalat “Märkmeid kodumaalt” on esialgse eesmärgi osaliselt täitnud.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga