Märkmeid kodumaalt (38.): 11.-17.05.2026

“Ebanormaalne” – planeedi kuumimate linnade kokkutulek ühes riigis

Ühel aprillipäeval – 27.04.2026 – olid kõik planeedi 50 kuumimat linna vaid ühes riigis. Väidetakse, et India koges aprilli lõpus erakordset kuumalainet: ühel päeval asusid kõik maailma 50 kuumimat linna just seal. Kõige kuumemaks paigaks nimetatakse Bandat, kus päevane temperatuur tõusis umbes 46 °C-ni ja öögi jäi väga palavaks. Loo peamine õppetund on, et kuumus ei ole lihtsalt ebamugav ilm, vaid oht tervisele, tööle, toidutootmisele ja veevarudele.
Eriti murelikuks teeb see, et suved algavad Indias üha varem ning ees võivad oodata veel raskemad kuud. Ja meie vaatepunktist … kui seal ei ole enam hingata midagi, siis otsitakse ju paremat paika.
Loe CNN lugu siit.

Natside rüüstatud portree leiti Hollandi SS-juhi perekonna kodust 

Siin The Guardiani artiklis väidetakse, et Hollandi kunstniku Toon Kelderi maal, mis kuulus juudi kunstikaupmehe Jacques Goudstikkeri rüüstatud kollektsiooni, on leitud kurikuulsa Hollandi SS-kollaborandi Hendrik Seyffardti järeltulijate kodust. Kunstidetektiiv Arthur Brand seostas maali Goudstikkeri koguga sildi, raamile lõigatud numbri ja 1940. aasta oksjoniarhiivi abil. Kõige kõnekam on see, et teose tagastamist ei saa ametivõimud lihtsalt sundida, kuigi Goudstikkeri pärijad seda nõuavad. Lugu tuletab meelde, et ajalugu ei kao koos põlvkondadega: mõnikord ripub see sõna otseses mõttes kellegi koduseinal.
See on selles mõttes huvitav lugu, et “kvaliteetajakirjandus” esitab “õige” vastuse, kuid infot palju ei jaga. Muidugi tekkis lugedes moraalist tõukuv tunne, et “on ikka …”. Siin ongi meedia jõud näidata, et meil on 1+1 olukord ja vastust teavad kõik. Ja siiski, liidetavaid võib olla märksa rohkem.

Ardo Hansson: kui “kõik on halvasti” enam päriselt ei veena

Siinses ERR-i artiklis “Ardo Hansson: kui “kõik on halvasti” enam päriselt ei veena” väidetakse, et Eesti majandus ei ole veel muredest vaba, kuid viimased andmed annavad põhjust ettevaatlikuks optimismiks. Hansson toob näiteks majanduskasvu, inflatsiooni aeglustumise, suhtelise positsiooni, töötuse languse ja vaesusriskis inimeste osakaalu paranemise. Oluline õppetund on see, et majanduse tervist tuleb vaadata mitme näitaja koosmõjus, mitte ainult üldise meeleolu või poliitilise hoiaku põhjal. Autori kokkuvõte on kujundlik: “klaas ei ole enam pooltühi”. Hansson on terav ja adekvaatne – oma tuntud headuses: “Kui teed, siis teed valesti. Kui ei tee, oled süüdi tegevusetuses. Kui kaalud, oled kõhklev.”

Tugevaim teadaolev El Niño on kujunemas. Mis võib juhtuda?

Selles artiklis väidetakse, et lähiajal võib kujuneda väga tugev El Niño, mis toob kaasa suurema kuumuse, põua, üleujutuste ja metsatulekahjude riski. Oluline on mõista, et El Niño ise on looduslik nähtus – ohtlikumaks muudab selle inimtekkeline kliimamuutus. Teadlaste sõnum on üsna otsekohene: paanikat ei peaks tekitama üks kliimatsükkel, vaid fossiilkütuste põletamise jätkumine. Lugejale jääb siit praktiline õppetund, et ilmastikuäärmusi tuleb vaadata koos pikema soojenemistrendiga, mitte üksikute sündmustena. Millega on tegemist? El Niño on looduslik nähtus, mille käigus ekvatoriaalse Vaikse ookeani tavapärasest soojem vesi jaotab Maa soojusenergiat ümber ning mõjutab üleilmseid sademete ja temperatuuride mustreid.

Haridus on Eestis toiminud rahvusliku lunastusõpetusena, kuid fookus peab nihkuma oskusele unustada kahjulikke uskumusi

Eesti haridussüsteem on saavutanud edu teadmiste ja soorituse mõõdikutes, kuid järgmine arenguhüpe eeldab liikumist sisemise küpsuse ja arusaamiseni. Autor Eneli Kindsiko leiab, et ühiskondlik koormus ja tehnoloogiline surve on viinud inimesed kurnatuseni, mistõttu vajame haridust, mis ei küsi vaid “mida teada”, vaid “kelleks saada”. Eesti inimarengu aruande artiklis “Inimeseks olemise kunst” väidab Eneli Kindsiko, et oleme ühiskonnana ehitanud eduloo soorituse ja numbrite peale, jättes unarusse inimese sisemise kandevõime. Autor nendib tabavalt, et tehnoloogia ei kingi meile aega juurde, kui me ise ei õpi piire seadma – muidu täidame iga säästetud minuti lihtsalt uue tööga. Loe lugu Sirbist

Ülikool on koht, kus ei kehti arvulise enamuse võim, vaid argumentide ja faktide kaalukus, mis eristab seda teistest ühiskonnakorralduse vormidest

“Me peame veenma neid […] kellel on kitsalt majanduskeskne vaade ühiskonnale ja näevad ülikoolide funktsiooni ainult tööjõuturu sisendit vormiva instrumendina.” Tõnu Viik ründab otse utilitaarset hariduspoliitikat, mis ignoreerib ülikooli vaimset ja sotsiaalset sügavust. Tema sõnul on akadeemiline maailm ainulaadne paik, kus ei loe mitte see, kellel on rohkem toetajaid, vaid see, kellel on paremad faktid ja loogika. Viik tuletab meelde, et kõrgharidus pole luksus, vaid see mõjutab otseselt meie tervist ja heaolu, olles kriisides meie kõige kindlam teejuht. Ülikooli roll ongi õpetada meid eristama tegelikkust meelitavast soovmõtlemisest, mis on tänapäeva inforohkes maailmas asendamatu oskus. Loe ettekannet ERR portaalist

On levimas üks vastandamine: .md või .html?

Liikvele on läinud üks selline video, mille keskne sõnum on, et tehisintellektilt ei maksa paluda mitte lihttekstilist vastust, vaid terviklikku „artefakti” – ühte dokumenti, mis koondab kokku selgituse, joonised, tabelid ja vajadusel klikitavad osad. Põhjus on praktiline: lihtteksti raamides hakkab AI graafikuid ja skeeme tähemärkidega improviseerima ning tulemus tuleb puine, rikkamas vormis joonistab ta aga kohe selge pildi koos seletustega kõrval. Kolleegid avavad ja loevad sellist dokumenti päriselt, samas kui pikast tekstiseinast kiputakse üle libisema. Sügavam mõte pole tegelikult formaadi valikus, vaid selles, et AI võiks järjest enam toota kasutamisvalmis dokumente ja tööriistu – mitte tooret teksti, mille me ise käsitsi peame vormi valama.

Videot vaata siit.

Põhjamaade kultuurilt on mõndagi õppida nii neil, kes siia sisenevad kui meil, kes juba kohal on

Siin on üks rahustav video soomlaselt, kes esitab kuus Põhjamaade harjumust, mis aitavad muuta elu lihtsamaks, rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Lühidalt märksõnad:

• ela kooskõlas looduse rütmidega – igapäevast rutiini ja ootusi isiklikule energiatasemele tuleks kohandada vastavalt aastaaegadele – suvel oled aktiivsem ja pimedamatel talvekuudel keskendud rohkem puhkamisele ega püüa aastaringselt säilitada sarnast energiataset.
• aeglusta vestluste tempot – see annab võimaluse teist inimest päriselt kuulata ja jätab vestlusesse ruumi inimestele, kes ei ole tingimata kõige valjema häälega;
• ära torma kohale viimasel minutil ega hiline – teiste inimeste aja austamine on väga oluline. Sea uueks standardiks jõuda kohale viis minutit varem ning saad rahuneda, hingata ja end vaimselt ette valmistada;
• ära eelda pidevat tunnustust – motivatsioon ja uhkusetunne tehtud töö üle peaksid olema sisemised. Põhjamaades on tavaline, et hästi tehtud töö eest ei jagata igal sammul kiidusõnu, vaid hinnangut ja austust näidatakse hoopis suurema vastutuse usaldamisega;
• ära kurda, vaid võta vastutus – kui väljas sajab, ära süüdistata ilma, vaid pane selga ilmastikule vastavad riided;
• tööta selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et töötada – töö peab toetama Sinu elu, mitte Sinu elu täielikult üle võtma. Õhtud, nädalavahetused ja pikad suvepuhkused on rangelt kaitstud isiklik aeg, mis on pühendatud perele, sõpradele ja hobidele.

Reedene kvaliteetaeg Kastrulis

Toit oli vaheldusrikas: kohati maitsekas ja siis… naturaalsete maitsetega. Söögikoht ise, kui väga üldiselt stereotüpiseerida, oli nüüdisaja Eesti õpikunäide – natukene trashy, klientide suhtes viisakas, kuid üsna ükskõikne, aga sugugi mitte pahatahtlik.

Vaata siit.

NB! Kui lülitate YouTube’is sisse subtiitrid, siis avastate, et eestikeelse video ingliskeelsed subtiitrid on väga täpsed.