Lugemiseks ja uudistamiseks
Ema ja tütar – kaks esseed samas küsimuses
Selles Fortune’i arvamusloos kirjutavad Syndio tegevjuht Maria Colacurcio ja tema 19-aastane tütar Sofia Frei, Dartmouthi esmakursuslane, kaks eraldiseisvat esseed sama tehnoloogia kahest otsast. Ema ütleb, et AI-agendid, mille ta aasta jooksul ehitas, teevad ta “kolm korda võimekamaks juhiks” – kuid tunnistab, et tunneb sama tõmmet käib-kah vastuse poole, mille eest hoiatab. Tütar vastab teisest nurgast: tema põlvkonna mure pole, et masinad muutuvad targemaks, vaid et “mugavus muutub olulisemaks kui pingutus” – õppimine, loovus ja suhted nõuavad hõõrdumist, mida AI kaotab. On huvitav, et ema, kes ohtude eest hoiatab, juhib firmat, mis AI-otsustustarkvara müüb – see ei tühista tema muret, kuid tasub küsida, kes tõmbab joont “hea” ja “halva” AI vahele. Kõige ausam koht loos on see, kus tütar tunnistab: osa tema hirmust võib lihtsalt olla hirm muutuse ees – ja siiski jääb tema küsimus püsima. Kui vaatan meie igapäevaelu – sh kodus ja tööl -, siis torkab silma, et üldiselt jääb märkamata, et võrreldakse võrreldamatuid. Vanemaealistel, kes on harjunud n-ö käsitööd tegema, võib AI tõesti tootlikkust tõsta ning käib-kah-mõtteviis jätab palju kasulikku saavutamata. Samas on neil, sageli nooremaealistel, kes ei ole pidanud n-ö käsitööd tegema, reaalne oht jääda ilma püsivaks pingutuseks vajalikest oskustest (kuniks tekib reaalne vajadus) ning neil puudub sisemine orientiir, mille järgi kvaliteeti mõõta.
Juulist rakendub kolmandatest riikidest tellitud väikesaadetistele tollimaks
“Väikesaadetised on pakid, mille väärtus ei ületa 150 eurot. Sellest suurema väärtusega saadetised olid tollimaksustatud juba varasemalt ning nende puhul oleneb tollimaksu suurus kaubast.” Igaks juhuks võiks seda lugu lugeda. Kuigi on arusaadav, et see kõik ei jää meelde, siis tellimisel võib meenuda, et “mida … kusagil oli” ja siis saab igaks juhuks kontrollida, kas selle konkreetse ostuga on kõik ikka õige.
Jahutuslõhe?!
Siin on üks huvitav tekst, kus tõstetakse esile meile veel tavapärast ja sageli isegi rahulolematuse aluseks olevat eluks vajalikku aspekti, mille teisest otsast – kuumus – räägitakse järjest enam.
Nimelt väidetakse, et Inglismaal on tekkimas jahutuslõhe: konditsioneeri kasutab suvel vaid 4,3% majapidamistest, ent see madal keskmine peidab teravat ebavõrdsust. Kõige jõukamad kodud kasutavad jahutust üle kahe korra sagedamini kui vaeseimad, ja kodust töötajatel on konditsioneer 42% tõenäolisemalt – kuid kõige haavatavamad, näiteks eakad ja üksikvanemad, jäävad sageli ilma. Autor hoiatab uue nähtuse eest, mida ta nimetab suviseks kütteostuvõimetuseks – olukord, kus pere peab valima jaheda kodu ja taskukohase elektriarve vahel. Karm värk.
Vaatamiseks
Smuuti – mitte igasugune! – on pikema ja kvaliteetsema elu tagamisel kasulik abiline
Selles videos selgitab Dr. Rhonda Patrick, et igapäevased valikud ehk elustiil ja toitumine määravad koguni 80% sellest, kui kaua ja tervelt me elame. Üks lihtsamaid viise oma aju ja keha toetamiseks on juua iga päev smuutit, mis sisaldab ohtralt rohelist (nagu lehtkapsas) ja marju (nagu mustikad). Smuutit tehes tuleks aga banaani asemel kasutada avokaadot, sest banaan hävitab marjade kasulikud ained, samas kui avokaados olev rasv aitab rohelisest taimest vitamiine kordades paremini omastada. Jooki tasub lisada ka spetsiaalseid kiudaineid, mis toidavad kõhubaktereid ja aitavad kehal vabaneda sinna kogunenud kahjulikest keskkonnakemikaalidest. Mikroplastist hoidumiseks oleks hea kasutada klaasist blenderit.
NB! Viie tervisliku harjumuse – tervislik toitumine, mittesuitsetamine, 3,5 tundi liikumist nädalas, alkoholi piiramine ja normaalkaalu hoidmine – omaksvõtt 50. eluaastaks võib pikendada eluiga 12–14 aasta võrra!
Tippsportlaste vaated edule ja elule
Selles videos selgitab Novak Djokovic, et tõeline edu ei seisne võitmises, vaid soovis kasutada oma tegevust platvormina pidevaks enesearenguks ja oma füüsiliste ning vaimsete piiride nihutamiseks. Ta rõhutab, et püsivate muutuste tegemiseks on vajalik toetav keskkond, mis aitab raskuste kiuste uutele harjumustele kindlaks jääda. Kõige väärtuslikumad õppetunnid ja edasiviiv jõud peituvad aga just valusate tagasilöökide ning vigade ausas analüüsimises, mis aitab tulevikus paremaid otsuseid teha. Spordi suur populaarsus tulenebki sellest, et see peegeldab inimeste igapäevaseid sisemisi võitlusi – iga mäng on justkui lühike versioon elust koos oma hirmude, kahtluste ja tõusude-mõõnadega. Ta rõhutab, et loovuse ja vaimse tervise huvides on meil kõigil vaja õppida taluma igavust ning olema oma mõtetega üksi, ilma et me end pidevalt nutiseadmetega hajutaksime.
Silmailu
Lisa kommentaar