Märkmeid kodumaalt (43.): 15.-21.06.2026

Hea käitumise seadus

Pühapäevasel Signali-vestlusel tuli meil muuhulgas jutuks immigratsiooniproblemaatika. Rootsi probleemid immigrantidega on ka meile teada. Sestap jagan seda artiklit. Reuters kirjutab, et Rootsi parlament võttis 15. juunil vastu nn hea käitumise seaduse, mis lubab võimudel immigrantide elamislube tühistada “halva käitumise” pärast – näiteks tasumata võlgade, deklareerimata töö või äärmusorganisatsioonidega sidemete tõttu. Kummaline ja vaieldav on see, et seadus kehtib tagasiulatuvalt ka juba antud lubadele, kuid ei täpsusta, millised käitumised täpselt lubamatud on. Stockholmi õiguskaitserühm Civil Rights Defenders hoiatab, et seadus jätab inimesed teadmatusse, mida nende vastu kasutada võidakse, ja õõnestab võrdsust seaduse ees. Valitsus, kes võitis 2022. aasta valimised lubadusega rännet piirata, peab sammu õigustatuks – rändeminister Johan Forssell ütles, et kes ei pinguta õigesti käituda, ei tohiks loota, et saab riiki jääda. See on üks huvitav olukord, mis ühest küljest on arusaadav – igaühel peaks oma kodus olema õigus määrata, missugune käitumine on sobiv – ja teisalt jälle tekitab küsimuse, et kui riik hakkab karistama käitumise eest, mida pole süüteoks tunnistatud, siis kes otsustab, mis on “õige”.

Mälutreening on lihtne ja väga vajalik

Siin vahelduseks üks taskuhääling, kus neljakordne USA mälušempion Nelson Dellis oma kogemust, kuidas ta treenis oma täiesti tavalisest mälust maailmatasemel mälu.
Selle taskuhäälingu episoodi peamine sõnum on see, et hiilgav mälu on treenitav oskus, mitte vaid kaasasündinud talent. Neljakordne USA mälušempion Nelson Dellis kinnitab, et ta sündis täiesti tavalise mäluga ning igaüks võib tema mälutehnikad ja -trikid selgeks õppida.
Vaatasin tema loomingut veid mujaltki ja lisan siia eestindatud näited mälu treenisest.

1. Mälupalee (Method of Loci)

• Kuidas töötab – sa seod meeldejäetavad asjad, faktid või teemad mõne sulle väga tuttava füüsilise ruumiga (näiteks oma koduga) ja paigutad need vaimselt erinevatesse kohtadesse mööda kindlat teekonda.
• Näide – sul on vaja meelde jätta poenimekiri (õunad, piim, leib). Kujuta ette oma teekonda välisuksest kööki. Kujutle, et välisukse lingi küljes ripub hiiglaslik õun, esiku vaibal on voolav piimajõgi ja köögilaua peal istub elusuuruses rääkiv leivapäts. Mida absurdsem pilt, seda paremini see meelde jääb.

2. Tükeldamine (Chunking)

• Kuidas töötab – inimaju suudab lühiajalises mälus korraga hoida vaid piiratud arvu elemente. Tükeldamine tähendab pika infojada jagamist väiksemateks, loogilisteks ja kergemini hallatavateks osadeks.
• Näide – pika numbrijada nagu isikukoodi või telefoninumbri “5551234567” meeldejätmine on numbri haaval väga raske. Tükeldades teed sellest aga rühmad: “555 – 123 – 4567”.

3. Seostamine ja visualiseerimine (eriti nimede jaoks)

• Kuidas töötab – uusi nimesid – mille meeldejätmises on Nelson Dellis püstitanud rekordeid, suutes 15 minutiga meelde jätta 235 nime – on kergem meenutada, kui lood nimest visuaalse, humoorika või isegi veidra seose uue inimese välimusega.
• Näide – kui kohtud kellegagi, kelle nimi on näiteks “Mari Kivi”, siis kujuta talle otsa vaadates ette, kuidas ta sööb suurt punast marja ja hoiab süles rasket kivi. See vaimne visuaalne ankur aitab sul hiljem nägu ja nime palju lihtsamini uuesti kokku viia.

Liberaalse askeesi ummikseis

Selles Sirbis ilmunud loos on vaikivaks eelduseks, et “liberaal” on ühtne, peaaegu monoliitne tegija, kelle väga erinevad positsioonid – Schröderi sotsiaaldemokraatia, Trumpi populism, Eesti konservatiivid, rohepöörde pooldajad – moodustavad ühe sidusa ideoloogia. Teine vaikiv eeldus on see, et kasinuspoliitika ja madala iibe vaheline seos on põhjuslik. Autor väidab, et tänapäeva liberalism on muutnud vasakpoolse tarbimiskriitika omaenda kasinusideoloogiaks – nõuab tavainimeselt säästmist ja püksirihma pingutamist, aga pakub samal ajal ettevõtetele ja pankadele soodustusi. Näiteks toob ta Saksamaa ekspordile rajatud majandusmudeli, mille edu mõõdupuuks on hiiglaslik väliskaubanduse ülejääk – riigist välja müüdud kauba ja sisse ostetud kauba vahe, autori arvutuses 150–250 miljardit eurot aastas – ja mis eeldab, et kodumaine tarbimine hoitakse madalal. Tema sõnul on see mudel nüüd ummikus: Trumpi tollid murdsid usu igavesse vabakaubandusse, lapsi sünnib vähe ja populism tõuseb. Selles loos on huvitav jälgida, kuidas terav arvamuslugu ehitab endale ühe suure vastase, surudes väga erinevad poliitikud ja erakonnad kokku üheainsa “liberaali” mõiste alla – see on sellise žanri (essee) õigus, aga lugejana tasub ise juurde mõelda see pool, kellel autor rääkida ei lase (nt tugeva eelarvedistsipliini pooldaja). Argumente loos jagub; puudu on vastase hääl.

Filosoof Slavoj Žižek kritiseerib lääne akadeemias populaarset dekoloniseerimise käsitlust

Ka see Žižeki lühikommentaar (5 min) sobitub meie eelmisel pühapäeval kõneks olnud immigratsiooniproblemaatika juurde. Slavoj Žižek – “suur paks poiss”, nagu ta ennast siin videos ise nimetab – on karismaatiline ja tal on alati midagi öelda. Siin ta väidab, et praegune läänelik “dekoloniseerimise” trend on probleemne, kuna see maalib endistest asumaadest liiga lihtsustatud ja veatu pildi. Ta toob välja, kuidas mõned arengumaade poliitikud kasutavad kunagist koloniseerimist mugava ettekäändena, et eirata tänapäevaseid väga tõsiseid probleeme (nt massiline vägivald ja vähemuste tagakiusamine). Inimõigusi ning võrdõiguslikkust tembeldatakse sealjuures sageli ekslikult lihtsalt “lääne pealesunnitud väärtusteks”. Žižek rõhutab, et kogu süü veeretamine läänele on tegelikult alandav, sest see võtab kohalikelt inimestelt ära igasuguse iseseisvuse ja vastutuse oma tegude eest. Ta hoiatab poliitkorrektsuse eest, mis võimaldab ajaloolise ülekohtu varjus eirata või õigustada tänapäevaseid kohalikke inimõiguste rikkumisi (sh naistevastast vägivalda või homoseksuaalsuse keelustamist).

Kuigi maailma rahvastik kasvab, on sündimusega kehvasti

Selles Financial Times videoülevaates väidetakse, et viimase kümne aastaga on sündimus üle kogu maailma järsult kukkunud, kuid mitte seetõttu, et inimesed ei tahaks enam lapsi, vaid seepärast, et noored moodustavad varasemast palju vähem paare – vähem naisi saab üldse emaks . Kuigi sageli süüdistatakse majandust ja eluasemete hindu, viitavad teadlased uuele globaalsele peasüüdlasele: nutitelefonidele ja sotsiaalmeediale. Digitaalne maailm on drastiliselt vähendanud noorte näost näkku suhtlemist, loonud ootustele ebarealistlikke standardeid ning rebinud noori mehi ja naisi ideoloogiliselt teineteisest eemale. See eraldatuse ja üksilduse trend teeb sobiva elukaaslase leidmise äärmiselt keeruliseks. Pikemas plaanis ähvardab selline asjade käik tuua kaasa tööjõu kahanemise, majanduslanguse ja ühiskondliku elatustaseme languse. Mul ei ole küll sedalaadi andmestikku, kuid tunnetuslikult on nfovabaduse tingimused tekitanud tõesti väga selge konteksti maailmavaatelisteks lõhedeks, mis “toituvad” sotsiaalmeedia kaudu võimendatud ebarealistlikest standarditest – enam ei eristada ideaalmudelit ja selle võimalikkust reaalses maailmas.

Demokraatiad hakkavad koonduma

Järjest enam kerkib esile arvamusi, mis viitavad soovile luua uusi alliansse. Millal ja millised need olema saavad, seda ei tea, kuid mingi konsolideerumistont on liikvel. Selles kõnes väidab Kanada liberaalist doktorikraadiga peaminister Mark Carney – Francis Xavier High School in Edmonton, he earned a Bachelor of Economics from Harvard University in 1988, followed by a Master of Economics in 1993 and a PhD in Economics in 1995, both from Oxford University -, et meie senine turvaline ja reeglitel põhinev maailmakord on murenemas, kuna majandussidemeid kasutatakse üha enam relvana ning uued tehnoloogiad ja kliimamuutused toovad kaasa täiesti uusi ohte, kus riigid peavad saavutama “strateegilise iseseisvuse”, mis tähendab sõltumatust tänapäeval elutähtsates valdkondades, nagu näiteks kiipide, energia ja ravimite kättesaadavus. Kuna varasem pime majandusliku odavuse tagaajamine on loonud meile ohtlikke sõltuvusi teistest riikidest, tuleb nüüd keskenduda hoopis varustuskindlusele ja turvalisusele. Ükski riik ei suuda seda aga saavutada üksi, mistõttu peavad sarnaste väärtustega piirkonnad (nagu Euroopa ja Kanada) looma tugevaid liite. Nende riikide ühine majanduslik ja tehnoloogiline jõud on maailmas piisavalt suur, et astuda uutele ohtudele vastu ja kaitsta meie vabadusi, sest külma sõja järgne reeglitel põhinev kord on murenemas, rahvusvahelised institutsioonid on nõrgenenud ning senist majanduslikku integratsiooni kasutatakse nüüd relvana.

Kaja Kallaselt jälle silmapaistvalt julge esinemine

Selles videos teeb Kaja Kallas ülevaate Euroopa Liidu kõige põletavamatest välispoliitilistest muredest ja rõhutab, et Euroopa peab hoidma Venemaad range majandusliku ja kultuurilise surve all, kuna sõda Ukrainas kestab ning sõjas osalenud Vene sõdurid on sisse rännates ohuks ka meie endi julgeolekule. Kõige muljetavaldavam ja suurt kõneainet pakkunud aga ka murettekitavam on uus kinnitatud info, et Hiina sõjaväelased õpetavad välja Vene sõdureid, mistõttu peab Euroopa hoolimata kuludest kiiresti vähendama oma majanduslikku sõltuvust Hiinast. Samal ajal püüab Euroopa Liit aktiivselt lahendada Lähis-Ida kriise ning toetada Ukrainat ja Moldovat nende teekonnal Euroopa Liitu. Nende sammude ühine eesmärk on tugevdada Euroopa iseseisvust ja kaitsta demokraatlikke väärtusi globaalsete ohtude eest. NB! Tänaseks (17.06.2026) on ka G7 kohtumiselt tulnud minule üllatavalt tugevad sõnumid Ukraina kaitseks, kuid üle pika aja väga selgete sammude ja hinnangutega Venemaa kohta.