Märkmeid kodumaalt (44.): 22.-28.06.2026

Kuumalaine Euroopas

Päris mööda vaadata suvisest kliimaküsimusest nagu ei tahaks, kuigi see on mitmendat aastat “uus”. Selles BBC artiklis väidetakse, et Prantsusmaal on alates neljapäevast kuumalainega seotud uppumistes hukkunud 40 inimest – nende seas 13-aastane tüdruk, kes läks perega Seine’i jõkke ujuma, kuigi ei osanud ujuda. Kuumus on erakordne: Prantsusmaa elas üle oma kuumima juunipäeva (keskmine 29,8 °C), Hispaanias mõõdeti kuni 45 °C ja Golfechi tuumajaam tuli seisata, sest Garonne’i jõe vesi läks reaktorite jahutamiseks liiga soojaks. Muidugi tulem märkida, et artikkel loeb kokku “kuumalainega seotud” uppumisi, eraldamata, kui paljud neist on otseselt kuumusest tingitud ja kui paljud juhtuksid igal soojal suvel, mil rohkem inimesi vette läheb, st “seotud” ei tähenda alati “põhjustatud”. Hea uudislugu paneb numbrid konteksti; siin jääb lugejal endal küsida, kui palju inimesi upub tavalisel juuninädalal, et mõista, kas 40 on erakordne tõus või kurb hooajaline norm.

Hollandlased võitlevad kuumusega oma elukeskkonda ümber disainides

Selles The Guardiani loos räägitakse, kuidas Holland kohaneb üha kuumemate suvedega – riik käivitas riikliku kuumalaineplaani ja Amsterdami terviseamet soovitab inimestel riputada kardinad väljapoole akent, et päike majja ei pääseks. Loogika tugineb lihtsale füüsikale: kui päike akent ei puuduta, kandub majja vähem soojust. Loos öeldakse, et ainuüksi Amsterdamis sureb igal aastal 110 inimest kuumuse tõttu ja see arv võivat tulevikus tõusta kuni 600-ni, mistõttu eksperdid soovitavad konditsioneeri asemel varjutamist ja haljastust – pargid, puud, isegi mobiilsed “džungliplokid”. Pangaökonomist lisab majandusliku vaatenurga: unetu öö maksvat ühiskonnale ligi 200 eurot. 

Lindude keel on dekodeeritud!

OK, liialdasin. See käib vist “ainult” ühe liigi kohta. Ian Sample kirjutab selles The Guardiani loos, kuidas Berkeley teadlane Julie Elie võitis 100 000 dollari suuruse Coller-Dolittle’i auhinna sebra-amadiini — väikese Austraalia laululinnu — häälitsuste lahtimuukimise eest. Üle kümne aasta vaatlusi ja masinõpet kasutades kaardistas ta linnu 11 põhihäälitsust ja näitas huvitava katsega, kus linnud said nupuvajutusega tüütud häälitsused vahele jätta (umbes nagu sotsiaalmeedias videote kerimine), et linnud ajavad segamini pigem sama tähendusega kui sama kõlaga häälitsusi. Tähelepanuväärne on see, kes lindude keelest millise kindlusega räägib: rahastajast miljardär Jeremy Coller on veendunud, et “koodi murrame 2030. aastaks”, samas kui žürii esimees Yossi Yovel möönab, et tagasi-edasi suhtluseni on veel pikk tee. 

Elon Musk on liiga rikas, sest – nagu teadis Platon – see on oht klassidevaheliseks võitluseks

The New York Timesi arvamusloos väidab politoloogiaprofessor David Lay Williams, et mure ülirikaste pärast pole sugugi uus – selle sõnastas juba Platon 2400 aastat tagasi. Kõigist Muski varanduse mõõtmise viisidest (näiteks et 100-dollariste virn ulatuks 679 miili kõrgusele) kõnetas autorit ja inspireeris kirjutama The Timesi arvutus, et Muski netoväärtus on viis miljonit korda suurem kui keskmisel Ameerika perel. Selle kõrvale asetab ta Platoni “Seadustes” pakutud reegli: õitsvas riigis ei tohiks keegi omada üle nelja korra rohkem kui kõige vaesem kodanik – neli korda, mitte viis miljonit. Platon ei mõelnud seda tühjalt kohalt: tema kodulinna Ateenat raputasid nooruses klassipõhised kodusõjad, ja ebavõrdsus polnud talle moraalne pisiasi, vaid riigi lõhenemise oht. NB! Ma siiski pean märkima, et nagu Karl Popper veenvalt näitas, oli Platon siiski totalitaarse ühiskonnakorralduse apologeet, arvates, et igaüks peaks “jääma oma liistude juurde” (=vaesed peavad vaesed olema; valitsejad peavad valitsema, jne). 

Meile siin nähtamatud pudelikaelad

Kriide ja nende eri faaside ajastul on huvitav jälgida võimalikke uusi koldeid. Siin on DW News lugu ühest Hiinale olulisest laevateest. Malacca väin on Aasia ja Euroopa vaheline kitsas meretee, mis on maailmakaubanduse ja naftatranspordi üks olulisemaid tuiksooni. Hiina majandus sõltub sellest teest nii palju, et väina sulgemine tekitaks neile korvamatu kriisi, mida tuntakse “Malacca dilemmana”. Kuigi näiteks USA-l võiks tekkida sõjalise konflikti korral kiusatus survestada seda teed blokeerima, takistavad seda rahvusvahelised seadused ja hirm laastava ülemaailmse majanduskahju ees, mis tabaks kõiki osapooli. Niisiis on diplomaatia elutähtis tagamaks rahu ja vaba kaubandust, sest sellise pudelikaela kinnipanemine tooks tõsise tagasilöögi kogu maailma majandusele.

Viis mõistet, mida võiks AI-ajastul teada

Siit videost saad teada, tavalise keelemudeli muutmine iseseisvalt tegutsevaks tehisintellekti “agendiks” nõuab selle ümber ehitatud juhiste ja protokollide kihti, mis suunab agendi käitumist, suhtlust ja ressursside jaotamist.

Viis peamist mõistet ja õpikohta:

• Subagents (alamagendid) – peaagendi poolt loodud väiksemad abiagendid, mis luuakse konkreetse suure või paralleelse ülesande (näiteks 500 faili lugemise) jaoks. Alamagendid teevad iseseisvalt töö ära ja tagastavad tulemuse, hoides nii peaagendi töömälu puhtana
• agents.md – projektipõhine tekstifail, mis sarnaneb tavalisele Readme failile, kuid on loodud tehisintellekti jaoks. See asub projekti juurkaustas ja ütleb agendile, milliseid käsklusi ja reegleid konkreetses töökeskkonnas järgida.
• Agent skill (agendi oskus) – spetsiaalne failide ja skriptide kaust kindla ülesande (näiteks PowerPointi esitluse loomise) tegemiseks. See laetakse agendi “kontekstiaknasse” ehk töömällu vaid siis, kui kasutaja ülesanne seda otseselt nõuab, säästes sellega agendi ressurssi teiste asjade jaoks.
• MCP (Model Context Protocol) – avatud standard, mis toimib justkui universaalne adapter. See võimaldab agendil suhelda väliste programmide, andmebaaside ja tööriistadega (nt Notion), ilma et iga programmi jaoks peaks ehitama eraldi keerulise ühenduse.
• A2A (Agent to Agent) – avatud protokoll, mille abil saavad erineva fookusega agendid (näiteks hanke- ja finantsagent) omavahel suhelda. Nad loevad üksteise “agendikaarte”, et mõista teiste võimekusi ja neile tööd delegeerida.