Märkmeid kodumaalt (39.): 18.-24.05.2026

Mida paljastavad eelajaloolised hambavalgud kiviaegsest seksist varaste inimliikide vahel?

CNN-i teadusrubriigis ilmunud artiklis tutvustatakse ajakirjas Nature avaldatud avastust: teadlased suutsid Hiinast leitud 400 000 aasta vanuste Homo erectus’e hammaste vaabast eraldada iidseid valke. Need valgud näitavad üllatavat bioloogilist seost salapäraste denissovlastega ja seeläbi ka kaudselt meiega. See avastus muudab arusaama sellest, kuidas inimliigid arenesid. Pikka aega arvati, et evolutsioon toimub nagu sirge trepp või puu – üks liik sureb välja ja sellest areneb järgmine (esivanema-järglase suhe). Uued andmed viitavad aga sellele, et eri inimliigid elasid planeedil üheaegselt, kohtusid ja said ühiseid järglasi, meenutades pigem risti-rästi põimunud suguvõsa võrgustikku. Niisiis, tundub, et tänapäevane ütlemine “truudus on juhuse-puudus” kehtis juba kiviajal, sest meie esivanemad ei jätnud rändeteedel ühtegi kohtumist juhuse hooleks.

Tiit Pruuli: meil ei ole mõtet rääkida, et Rail Baltica saab aastal 2030 valmis 

Ettevõtja Tiit Pruuli väidab, et Rail Baltica valmimine aastaks 2030 on ebarealistlik ning kritiseerib projekti lühinägelikku ehitusstrateegiat. Tema sõnul ohustab arutu kiirustamine isoleeritud teelõikudega kohalikku ehitusturgu ja jätab Eesti ilma pikaajalisest raudtee-inseneeria oskusteabest: „…kas siit jääb ka koju mingit raudtee inseneeriateadmust või jookseb see Eestist mööda ja valitud alliansid pakuvad eestlastele vaid mullatöid ning mutrikeeramist.“ Pruuli kritiseeris teravalt praegust ehitusstrateegiat, tuues näiteks Pärnu-Häädemeeste lõigu – osa trassist, kust rong lähiaastatel Lätti edasi ei sõida -, mille kiirustades ehitamine kuumendab asjatult turgu ja tõstab ehitushindu. Lisaks finantsmuredele on laual ka küsimus Eesti oma spetsialistide tulevikust, sest me ei tohi lubada, et rahvusvahelised alliansid – suurte ehitusfirmade piiriülesed ühendused – pakuvad meile oma kodus vaid „mullatöid ning mutrikeeramist“. Tema sisuline praktiline soovitus: iga riiklik suurprojekt peab pakkuma võimalust oma inimeste oskusi kasvatada, et ka aastakümnete pärast toimuv hooldustöö hoiaks meie oma majandust käigus. Loe Ärilehe artiklit siit

Rain Lõhmus: LHVs pole kohta inimesele, kes pole valmis pühapäeval tööd tegema

„Eesti on rahvaspordiklubisid täis, me ei pea olema üks nendest. […] Kui sa kriitikat ei saa, oled lihtsalt osa hallist massist, kelle ainus eesmärk on teistele meeldida.” Siit Delfi Ärilehe artiklist joonistub välja LHV panga asutaja üsna reljeefne, ent aus vaade töötegemisele ja Eesti elule. Lõhmus usub, et tõeline pühendumine ei küsi kellaaega ega nädalapäeva. Lisaks töökultuurile teeb detsembris 60-aastaseks saavale ja praegu Šveitsis elavale ettevõtjale muret meie majanduse suund. Ta toob välja ehmatava fakti, et viimase viie aastaga on Eesti reaalmajandus – ehk kaupade ja teenuste tegelik tootmine – kasvanud vaid 4,5 protsenti, samas kui pangalaenude maht on lausa poole võrra paisunud („Sisuliselt müüme teineteisele kallimalt maad ja kinnisvara.”).

Nietzsche, inimese taaskäivitaja

Ahto Lobjakas teeb tänuväärset tööd, kui esitab kriitilise vaate Hasso Krulli raamatule “Igavene taastulek” (2025), väites, et Krulli demokraatlik ja eetiline Nietzsche-kõlgendus mahendab filosoofi radikaalset sõnumit. Nietzsche keskne mõte igavesest taaskordumisest ei ole tolerantne elujaatus ega mugav eneseteostus, vaid elitaarne, ränk ja inimesest kõrgemale pürgiv tahteotsus, mis nõuab elult “mõtte” (saksa k Sinn) kehtestamist igas otsustavas silmapilgus. Lobjakas kirjutab, et me kipume suurte mõtlejate radikaalseid ideid sageli liigselt kodustama ja mugavaks rääkima ning tuletab meelde, et Nietzsche kuulus mõte kordumisest ei ole mingi leebe elujaatus, vaid põhimõtet, kus iga silmapilk tuleb võtta oma võimu alla. Lobjakas autor hoiatab, et Nietzschest ei tasu teha demokraatlikku mõtlejat, sest tema jaoks oli tavaline inimene vaid materjal üleinimese sündimiseks. Sellest tekstist tasub kaasa võtta teadmine, et tõeline saatusearmastus ei tähenda elu passiivset talumist, vaid julgust elada iga hetke nii, et oled valmis seda lõputult uuesti läbi tegema.
Loe Sirbi artikli siit.

Siit saab lihtsa vaevaga ülevaate põhimõtteliselt erinevatest lähenemistest AI arendamisel

Selles videos võrreldakse, kuidas suured tehnoloogiahiiud nagu Google ja OpenAI püüavad luua inimesega võrdväärselt tarka tehisintellekti, kasutades selleks väga erinevaid lähenemisi – Google panustab füüsilise maailma ja piltide mõistmisele, teised aga teksti ja loogika arendamisele. Kuigi uued tehisintellekti programmid on äärmiselt kiired ja teevad näiteks finantsanalüüse paremini kui kunagi varem, kannatavad nad niinimetatud “sakilise intelligentsuse” all, mis tähendab, et nad võivad lahendada geniaalselt üliraskeid probleeme, kuid eksida algkoolitaseme ülesannetes ja uskuda pimesi internetist leitud täiesti absurdset valeinfot. Teadlaste sõnul on tegemist tehisintellekti sügava ja keerulise struktuuriveaga ning hetkel vaieldakse, kas AI õpib tulevikus ise oma vigu parandama.

Mis on äridiplomaatia ja kuidas see aitab mõista riikide ning suurettevõtete vahelisi suhteid?

Siin videos selgtiatakse, kuidas USA ettevõtete edukas äritegevus ja investeeringud arengumaades on elutähtsad nii majanduskasvu kui ka ülemaailmse turvalisuse tagamiseks. Toidu-, energia- ja andmejulgeolek on otseselt võrdsustatud riikliku julgeolekuga ning üleilmne stabiilsus sõltub taskukohasest energiast, turvalistest digivõrkudest ja stabiilsest põllumajandusest. Selle saavutamiseks on kriitilise tähtsusega “äridiplomaatia” ehk riigi ja eraettevõtete tihe koostöö, kus valitsus aitab ettevõtetel ületada kohalikke seadusandlikke ja tehnilisi takistusi. Suured energia-, tehnoloogia- ja toidutööstuse ettevõtted on mõistnud, et vaesemate riikide inimeste aitamine ja sealse taristu parandamine ei ole pelgalt heategevus [loe: teiste rikaste seas legitiimsuse suurendamine], vaid nende endi kasumliku äriedu vältimatu alus [pragmatism]. Kokkuvõttes on kasulik üldhariv ülevaade.

Magamine – “kuidas”, mitte “miks” või “kui palju”

Südame ja üldise tervise seisukohalt pole tähtsaim see, kas magad alati täpselt kaheksa tundi, vaid eelkõige sinu une kvaliteet ja ajastus. Pidevalt katkendlik uni või oma loomuliku une-ärkveloleku rütmi eiramine – näiteks vahetustega töö või nädalavahetustel kauem magamine – kahjustab keha isegi siis, kui unetunde on numbriliselt piisavalt. Selleks, et uni oleks tõeliselt taastav, on oluline hoida iga päev kindlat unerütmi, viibida hommikuti päikesevalguse käes, hoida magamistuba jahedana ja vältida enne und ekraane ning kofeiini. Kui sa ei suuda uinuda või ärkad öösel ega jää 10–15 minuti jooksul uuesti magama, tõuse üles, tee hämaras midagi rutiinset ja igavat (ära vaata telefoni!) ning naase voodisse alles siis, kui oled tõeliselt unine, et aju ei hakkaks voodit seostama ärkveloleku ja stressiga.
Vaata videot siit.